3 Days of Design

Tallinn Design House esitles 3.-5. septembril 2020 näitust “Reconsider the Love for Nature” Eesti Suursaatkonnas Kopenhaagenis 3 Days of Design disainifestivali raames. Festivali seekordne fookus oli jätkusuutlikkusel ning ringmajandusel. Eesti disainerite väljapanekul toodi esile looduse ja inimeste vastandlikku suhet, millega tuletatakse meelde, et loodus ei vaja inimesi – hoopis inimesed vajavad loodust.

Jätkusuutlikku disaini esindasid Eesti brändid – RA SUN, PLYLAND (Triibuvineer), SEOS, SORTAIDER ja BORG. Nende tooted esindavad esteetiliselt silmapaistvat disaini, mis sünnib aruka materjalide kasutamise ja säästva mõtteviisi sümbioosis. Väljapanekul tutvustati kohalikele huvilistele ja ettevõtetele Eesti disaini ning loodi uusi kontakte ja ärivõimalusi Taanis.

Valgustidisainer Tõnis Vellama kommenteerib: “3DD festival on kahtlemata maailmas unikaalne formaat, kus Taani kutsub disainifestivalile osalema ka teiste maade disainereid, muutes riikide esindused disainisaatkondadeks. Mul on Taaniga varasemad disainialased sidemed, siin on väga hea võimalus saada tagasisidet oma uuema loomingu osas.”

SEOS

SEOS on disainvalgustite bränd, mis pakub romantiliselt minimalistlikke lühtreid ning põranda- ja seinavalgusteid. SEOS-e valgusallikaid võib kohata Eesti saatkondades Berliinis ja Helsingis, Riia hotellis Albert ning Tallinnas Park Hotell Hiltonis ja Nordic Hotel Forumis.

Loe intervjuud Tõnis Vellamaga

Tallinn Design House käis külas disainvalgustite brändil SEOS ja kohtus brändi looja Tõnis Vellamaga, kes tutvustas oma ettevõtet ning jagas mõtteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas jõudsid valgustite maailma? 

Tartu Kunstikooli lõpetades tahtsin minna laia maailma kogemusi saama. Ukse avas üks oluline kaastöö noorte taanlaste poolt asutatud kohvikule “The Ugly Duckling”. Sealt tekkisid kontaktid ning avanes võimalus pääseda ühte maailmatasemel disainibüroosse Jacob Jensen Design. Külastusest kasvas välja 5 aastat kestnud koostöö, mida pean oma teiseks kõrghariduseks. Rahvusvahelises tiimis töötamine õpetas palju meeskonnatöö ja disainiprotsessi kohta tervikuna.

Õppisin lisaks ka Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini. Viimasel kursusel hakkasin ette valmistama oma esimest unikaaltoodete näitust, enamik neist olid kummalisel kombel valgustid. Oma diplomitööks valisin ka valgustite sarja. Osa sellest tööst leidis koha Tallinnas, Rahvusraamatukogu peasissekäigu ees. Kahjuks hävisid need aprillirahutuste käigus – mässajad rebisid need ära ja loopisid puruks. 

Kuidas SEOS alguse sai?

SEOS sai alguse 1994. aastal, kui olin otsustanud Eestisse tagasi tulla. Kodumaal oli tekkinud palju võimalusi ning see ajendas koos sõpradega oma ettevõtet looma. Vahepeal proovisin ka palgatöötaja elu Norra valgustitootja Glamox disainerina.

Tänaseks on SEOS tegutsenud juba 23 aastat ning selle aja jooksul oleme koostöös arhitektide ja tellijatega teinud palju suuri ja väiksemaid projekte. Kaubamärgi SEOS alt on jõudnud valgusallikad laia maailma – neid võib kohata Eesti saatkondades Berliinis ja Helsingis, Riia hotellis Albert ning Tallinnas Park Hotell Hiltonis ja Nordic Hotel Forumis.

Mis teeb SEOS disaini unikaalseks?

Oma käekirja kirjeldaksin kui romantilist minimalismi – minu jaoks on oluline ilu, funktsionaalsuse ja tehnoloogia tasakaal. Aja jooksul olen mingil põhjusel palju tegelenud lühtritega, mis on sageli ruumis kesksel kohal ja peavad lahendama nii üldvalgustuse, piduliku valgustuse kui ka stiililt sobiva aktsendi ülesannet.

Mis paneb sind “põlema”? 

Valgustite loomine on põnev, sest peale disaini ja vormi lisandub veel üks mõõde – valgus ja vari. Ma olen kogenud, et teekond lahenduseni on mõnikord väga keeruline. Tihti on mul mingi idee olemas ja kui leian uue valgusallika, siis sünnib ka vorm. Kui loomeprotsess on olnud vaevarikas, siis see ei tohiks disainis väljenduda – vastasel juhul tajub seda ka vaataja ning see varjutab loodu ilu. Looming peaks tulema kergelt ja pakkuma oma kerguses seda ilu ka teistele. 

Kuidas jälgid oma ettevõttes jätkusuutlikku joont ja mis on selle juures suurim väljakutse?

Ma püüan detaile korduvalt kasutada – see on mul võib-olla kohati isegi liialt suur vajadus. Ma armastan ajatut disaini ning ei saa sellel lasta raisku minna. Näiteks, ostsin ära Estonia teatri vanad valgustid – terve hulk väga ilusa disainiga lampe. Mulle meeldib uuskasutus ja see mõte, et vanad asjad leiavad väärikas keskkonnas uue kodu. Alati ei pea uusi asju looma, väga edukalt saab kasutada ka vana asja, kui seda veidi muuta. Olen korraldanud ka disainioksjonit, mille eesmärk on unikaalseid valgusteid leida ja teistele pakkuda.

Minu meelest lasub disaineril vastutus oma loomingu ees ning see ei lõpe toote müügiga. Kogu disainiprotsessi vältel peaks mõtlema sellele, mis saab tootest pärast selle kasutamist – kas see liigub järelturule või on seda võimalik uuendada ja parandada. Võimalusi on mitmeid, kuid peaksime sellele veel rohkem tähelepanu pöörama. Tarbijalik mentaliteet on viimastel kümnenditel maailma vallutanud, aga õnneks on see mõtteviis juba veidi suunda muutnud ning kindlasti muutub veelgi – loodussäästlikuma ja mõtestatud tarbimise suunas. 

Mille järgi valid oma toodete materjalid?

Tellimustöö puhul algab see eelkõige lähteülesandest – millised on kliendi vajadused ja ootused ning milline on keskkond, kuhu lahendus luuakse. Materjal on sellisel juhul harva esimene aspekt.

Oma loomingus püüan leida uusi lahendusi katsetamise teel. Viimasel ajal olen proovinud kokku sobitada vineeri ja puitu, aga mulle tundub, et see ei tööta, sest nende materjalide omadused lähevad vastuollu valguse omadustega. Lõpuks sõltub kõik ikkagi sellest, milline on kasutatavate materjalide omavaheline tasakaal.

Kuidas on SEOS nägemus ja looming 20.tegutsemisaasta jooksul muutunud?

Viimaste aastate suurim väljakutse on olnud leida tasakaal loomise ja ettevõtluse vahel. Ambitsioon on kasvada kasumlikuks disainiettevõtteks, millel on väljatöötatud terviklik teenuste pakett. Selleks oleme loomas pikemaajalisemat strateegiat, mida samm-sammult täide viima hakkame.

Millisena näed valgusdisaini/disainimaailma tulevikku? Kuhu liigub maailm?

Valgustite valdkond on muutnud elektroonikapõhiseks ja see on juhtunud tänu LED valgusti tekkele. LED on väga paindlik ning sellega saab luua erinevaid lahendusi, mis omakorda innustab katsetama. Kuigi üks huvitav paradoks on ka tekkinud – need on nii-öelda Edisoni tüüpi valgustid, mis on justkui samm ajas tagasi – ehk on see taotluslik nostalgitsemine, aga disainimaailmas tuleb seda vahel ikka ette. Nagu öeldakse – uus on unustatud vana.

Milline on olnud SEOS kõige meeldejäävam projekt?

Üks lemmikumaid projekte on olnud Skype Tallinna kontorisse valgusinstallatsiooni disainimine. Tellija andis lähteülesandes vabad käed ja see oli mulle kui disainerile inspireeriv võimalus. Keskkond võimaldas luua läbi kolme korruse kõrguva installatsiooni. Enne tegelikus suuruses lahenduse valmistamist tegin maketi ning veendusin, et valgusti näeks välja ja töötaks nii nagu olin ette kujutanud. Täna, 7 aastat hiljem, olen tulemuse üle endiselt uhke. See on disaineri jaoks suur töövõit, kui looming muutub keskkonna ajatuks osaks.

Mis on hetkeolukorda arvestades ettevõtte suurim väljakutse?

Seoses viirusega tekkinud kriis on näidanud, et veebipood on väga vajalik, sest seal saab klient suurema vaevata toodetega tutvuda. Loomulikult on vajalik ka füüsiline salong, sest inimene tahab asju päriselt näha ja katsuda. Valgustite puhul on oluline ka kolmas mõõde – valgus ise, mida foto järgi on raske tajuda. Hetkel tegelemegi uue salongi loomisega ning loodame häid uudiseid juba sügisel kõigiga jagada.

RA SUN

RA SUN pakub kestvat käsitööna valmistatud pehmet mööblit, mis on kombinatsioon funktsionaalsusest ja ainulaadsest disainist ning mille valmistamisel on kasutatud parimaid saadaolevaid materjale.

Loe intervjuud Allan Proosoga

Tallinn Design House käis külas disainmööbli brändil Ra Sun ja kohtus brändi looja Allan Proosoga, kes tutvustas oma ettevõtet ning jagas mõtteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas sündis Ra Sun? Kuidas tekkis brändile selline nimi?

Ettevõtte loomise ajendiks oli 2009. aasta majanduskriis ja sellega kaasnenud töötu staatus. Enda ettevõtte loomine oli unistuseks juba ammu enne seda, aga see hetk oli järsku selline tunne , et “millal siis veel kui mitte nüüd!”.

Brändi nimi tekkis minu ja venna nime esitähtedest, Allan ja Raivo – Ra. Tegelikult on nime tekkimisega seotud üks Ameerika džässi looja Sun Ra (Le Sony’r Ra), kes lõi psühhedeelse meeleoluga muusikat. Sun Ra bändi moodustasid värvikad karnevalikostüümides tegelased, kes tegid oma asja südamega. Nende muusika ja stiil meeldis meile, nii me selle nime kasutusele võtsimegi, vahetasime ainult sõnade järjekorda.

Mis teeb Ra Suni disaintoodangu eriliseks ja eristuvaks?

Eesti mööblidisaini maastik on suhteliselt homogeenne – kõik teevad ühesuguseid asju. Me üritame hoida eristuvat joont tehes teistest mõnevõrra julgemaid lahendusi, samas iga moevooluga kaasa ei lähe. Pigem vaatame laiemat pilti ning leiame inspiratsiooni väljaspoolt, et luua uudseid lahendusi. Pakume nišitoodetena eritellimusi – see on teistmoodi tegemine ja pakub midagi hingele. Suuremad tööd on loomulikult avalikud tellimused, mis on eraldiseisvate projektidena ka huvitav väljakutse. 

Kuidas jälgite oma ettevõttes jätkusuutlikku joont ja mis on selle juures suurim väljakutse? Kuidas valite loodusele mõeldes oma toodangu materjalid?

Avalike projektide puhul on materjalide valik esmatähtis, sest nõuded avalikus ruumis olevale mööblile on väga ranged ning seal lähtume eelkõige materjalide kvaliteedist ja vastupidavusest. Nii saame tagada, et loodud lahendused on jätkusuutlikud.

Teine aspekt on tootmise optimeerimine – kalleid materjale tuleb kasutada otstarbekalt ning et jääkide utiliseerimine on väikeettevõtjale kulukas, siis on mõistlik kõik protsessid hästi läbi mõelda, et neid tekiks minimaalselt. Sellest aspektist lähtudes ei teki ka loodusele liigset kahju.

Kuidas olete ettevõttes säilitanud oma vanaisa pärandit, kelle teadmisi oma tööks üle olete võtnud?

Sadulsepast vanaisalt saime tugeva pagasi oskuste ja kogemuste näol. Tema juures käies tuli tihti ette, et mõni mööblitükk vajas parandamist – nii need oskused ajapikku kogunesid. Noorest peast ellu astudes sai endale lubatud, et enda tulevikku küll mööbliga ei seo, sest see ala tundus nii keeruline – väga palju detaile, mis kõik valesti said minna. Elu on aga kulgenud sedaviisi, et olen ühel või teisel moel ikka mööblini jõudnud ning hetkel sellega täiesti rahul.

Milline on Eesti disaini tulevik? Kuhu liigub maailm?

Minu arvates sünnib Eesti disain alles praegu. Meie ajaloos on kustumatu jälg okupatsiooniajast, mis takistas Eesti disaini arengut tervikuna, sealhulgas jõudmist laiema publikuni. See ei tähenda muidugi, et meil poleks olnud potentsiaali – lihtsalt olukord piiras seda märkimisväärselt. See on ka põhjus, miks Eesti disaini mujal maailmas ei tunta – meil pole “raudse eesriide” taha jõudnud midagi märkimisväärselt püsivat. Aga me pole ainukesena sellises olukorras – teistelgi saatusekaaslastest riikidel on disainimaailmas sama seisund. Ma arvan, et 100 aasta pärast saab rääkida Eesti disaini ajaloost ning saavutatud on silmapaistev tuntus ka laiemas maailmas.

Viimastel kümnenditel on toimunud väga palju muutusi – disainer ei ole enam peamine, brändil on suurem rõhk. Brändide ümber on tekkinud tugev kommertslik süsteem, mis toetab eelkõige toodete müümist. Praeguseid trende arvestades on toote eluiga muutunud taas tähtsaks, kuid vahepealne tarbimismaania on jätnud väga sügava jälje. Kõik protsessid on palju kiiremad ning inimesed ootavad, et asjad juhtuksid kohe ning vajadus uue informatsiooni järele on pidev. 

Kas funktsionaalsus või ilu ja miks?

Mina olen seda meelt, et funktsioon peab olema – asi peab täitma neid eesmärke, milleks see on mõeldud. Eristumiseks tehakse väga palju lahedaid aga tarbetuid asju, mida mõne aja pärast mitte keegi enam ei mäleta. Disaineri loomisvajadus on kindlasti ka olulisel kohal – sellest saab tegelikult kõik alguse. Iseennast ma disaineriks ei pea. Minu jaoks on disainer ikkagi tiitel, mille nimel on inimene vaeva näinud, õppinud ja töötanud. Kahjuks on tänapäeval selle tähendus väga umbmäärane – igaüks, kes midagi loob, võib end disaineriks nimetada, olenemata reaalsetest teadmistest ja oskustest. See tegelikult devalveerib selle kui ameti tähendust. 

Kuidas on praegune kriis teie ettevõtte tegevust mõjutanud?

Praegune kriis on mõjutanud meie tegemisi väga palju – ära on jäänud kõik suuremad projektid – restoranid, kohvikud, hotellid. Nende asemele on asunud erakliendid diivani kangavahetuste ja muude pisitöödega. Kuna turismisektor taastub kriisist veel kaua, on meilgi ilmselt ainuvõimalik viis jätkamiseks oma tegevuste ümber orienteerumine erakliendile. Oleme täiustamas omatoodangu mudelivalikut ning vaatame üle oma kodulehe ja muud turundusvahendid.

SORTAIDER

SORTAIDER pakub nutikaid ja nägusaid jäätmete sorteerimislahendusi nii kodudesse kui ka ettevõtetele ning organisatsioonidele. Sortaideri tooted teeb unikaalseks kasutatav materjal ja tapisüsteemiga disainilahendus. Kõik tooted on valmistatud sertifitseeritud veekindlast kasevineerist ning tarnitakse detailidena, mida on lihtne kokku panna.

Loe intervjuud Peeter Siimuga

Sortaider on Eesti ettevõte, mis pakub nutikaid ja nägusaid jäätmete sorteerimislahendusi nii kodudesse kui ka ettevõtetele ning organisatsioonidele.

Sortaideri tooted teeb unikaalseks kasutatav materjal ja tapisüsteemiga disainilahendus. Detailidena tarnitava prügikasti või sorteerimisjaama saab ise suurema vaevata kokku panna ning selleks pole vaja ühtegi tööriista. Kõik tooted on valmistatud sertifitseeritud veekindlast kasevineerist. Ettevõtte tekkeloost ja jäätmete sorteerimisest räägib Sortaideri partner Peeter Siim.

Sortaideri idee kasvas vajadusest prügisorteerimise lahenduse järele koduterassil. “Et kaubanduses levinud tooted polnud kuigi ilusad ja puudusid terviklahendused (pandipakendid, paber, olme, bio jne.), siis jõudsime arusaamiseni, et lahendus oleks luua õuekeskkonda sobiv ning disainilt kena välimusega süsteem,” meenutab Peeter.

Ligikaudu 5 aastat tagasi alguse saanud ideest on nüüdseks kasvanud edukas väikeettevõte, millel on välja kujunenud terve toodete sari. “Me lõime vajaduspõhise ja praktilise toote, mis sobib nii väli- kui sisetingimustesse,” selgitab Peeter idee tagamaad. “Üks peamisi eesmärke toote disainimisel on see, et toodet on lihtne kokku panna ning vajadusel ka lahti võtta. See on ka transpordi mõttes suur eelis, sest kokkupakituna võtab toode oluliselt vähem ruumi ning seetõttu on logistika keskkonnasäästlikum,” toob Peeter esile.

Sortaideri tootearendus on nüüdseks kestnud 5 aastat. Selles on oma tähtis ja kindel roll olnud ka klientidel. “Sortaideri arengus on alati olulisel kohal olnud klientide tagasiside. Tänu sellele oleme jõudnud siia, kus me praegu oleme. Meie toodetel on kõigile arusaadavad sorteerimisjuhendid; kaantel on pehmendused; konteineritel on rattad jne.” tõdeb Peeter, “…ja meil on maailma esimene prügikoti sahtliga prügikast,” lisab ta lõbusalt. 

Praeguseks on Sortaideri tooted jõudnud sadadesse kodudesse ning avalikesse ruumidesse- kontorid; koolid-lasteaiad; teenindussaalid jne. Kuna erinevad ruumid võivad vajada erinevaid lõpplahendusi, siis lõpptulemus saavutatakse läbi koostöö kliendiga. Peeter sõnab: “… Seetõttu peame tähtsaks otsekontakti.”

Sortaider on lahenduste leidmisel kiire ja paindlik, mida kinnitab ka hiljutine koostöö Hektor konteinerhotelliga Tallinnas. Vaid 10 päevaga loodi neile täiesti uus toode – kompaktne sorteerimisjaam. “Sellist toodet meil tõepoolest veel valikus ei olnud, aga tänu heale koostööle sujus kõik ladusalt ning oleme saavutatud tulemusega väga rahul,” rõõmustab ta.

Küsimusele, mis on olnud Sortaideri teekonnal suurim väljakutse, vastab Peeter, et väikeettevõttel on kõige keerulisem olnud tootearenduse faas: “Ideest tarbitava tooteni jõudmine on ressursimahukas nii ajalises kui ka rahalises plaanis. Samas on see vältimatu, sest kui alguses tootearendusse ei panusta, siis tuleb seda hiljem muul moel teha, aga siis läheb see juba kallimaks maksma.”

Sortaideril on kliente nii era- kui ka avalikus sektoris, kellega on aja jooksul sündinud mitmeid huvitavad koostööprojekte. “Kõige meeldejäävam on olnud koostöö BioBag-ga, kellega arendasime täiesti uue toote ainult 1 kuuga. Lühikese aja jooksul valmis toidujäätmete kogumiseks mõeldud kompostikorv, mis tarnitakse ümbrikusse pakitud detailidena,” räägib Peeter. 

Peeter nõustub, et prügi sorteerimine on praeguse ühiskonnakorralduse juures ainuõige ja möödapääsmatu tegevus, ja lisab: “Küsimus on pigem selles, kas see on inimesele piisavalt mugavaks tehtud, et sellest kujuneks harjumus. Näiteks pandipakendiringlus toimib Eestis väga hästi – inimestel on motivatsiooni seda teha, sest ühest küljest on taaral rahaline väärtus, teisalt on see ka piisavalt lihtsaks tehtud.” 

 Ükski muudatus ei sünni kiiresti – uute asjade elluviimisel on vaja ühiskondlikku survet ja tunnustust. Siinkohal on oluline roll ka inimeste harimisel ja riigipoolsel toetusel. Koolides õpetatakse jäätmete sorteerimise põhimõtteid erinevate metoodikate ja suunatud tegevuste abil. Lapsed õpivad kiiresti ning võtavad omandatud teadmised koju kaasa, kus jagavad neid ka oma vanematega.

Sortaideri tiim on käinud koolides lastega koos prügikaste kokku panemas. “Lastele meeldib seda teha, sest see on üsna lihtne ja selle tulemusena valmib midagi päriselt vajalikku. Oma kätega tehtud asju ei kiputa lõhkuma ka,” jagab Peeter kogemusi.

Sortaideri uudsed prügikastid on kasutusel näiteks  Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis, Helmes, Euroopia Liidu Majas, Tartu Maavalitsuses ja Paide Linnavalitsuses.

PLYLAND

PLYLAND pakub põnevaid ja värviküllaseid disaintooteid, sisustuselemente, elustiilitooteid ja ärikingitusi, mis paistavad silma praktilise disaini ja kvaliteetse teostusega.Kõik tooted on valmistatud unikaalsest triibuvineerist, mis ühendab põhjamaise kasevineeri meeleolukate värvidega.

Loe intervjuud Helen Teigariga

Tallinn Design House käis külas triibuvineerist valmistaval disaintoodete brändil PLYLAND ja kohtus brändi looja Helen Teigariga, kes tutvustas oma ettevõtet ning jagas mõtteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas sündis Triibuvineeri idee ja kontseptsioon? 

Triibuvineeri (PLYLAND multi-colored plywood) materjalikontseptsioon sündis eksitusest, ühest tootekatsetuse purunenud detailist. Vead ja eksimused tulevad meid tavaliselt õpetama, seega probleemi lahendades ja katkist detaili asendades tuli valla päästa loov energia ja disainmõtlemine ja ootamatult sündis veast täiesti ainulaadne ja põnev materjal, millega edasi mängida. 

Triibuvineer on saanud jõudu ja tuge ka Eesti rahvapärimustest, värvikirevatest pikitriibuseelikute rütmidest, mis on talletunud rahva sajanditepikkusesse kultuurimälusse. Triibuvineer on materjal, mis ühendab skandinaavialiku kasevineeri värvidega, luues meeliköitva ja sooja koosluse. 

Põhjamaises valdavalt hallivarjundilises kliimas elades igatseb hing värvide soojust ja helgust. On tõestatud, et värvid tekitavad inimestel positiivseid emotsioone ja õnnetunnet. Puit ja vineer on Skandinaavia sisustuses laialt levinud ning nende kasutamine interjööris loob väga orgaanilise ja naturaalse elukeskkonna. Värvide lisamine vineerile annab väärikale materjalile uue hingamise, võiks öelda ka et väikese lisakiiksu ja mängulist elevust. Meid inspireerivad looduse värvikooslused, mida segades ja uusi rütme luues saab tekitada tuhandeid erinevaid meeleolusid. 

Millised on suurimad väljakutsed jäätmevaba disaini puhul? 

Jäätmevaba disaini puhul tuleb sageli teha kompromisse, et leida optimaalne tasakaal esteetika, kasutajakogemuse ja maksimaalse ressursikasutuse vahel. See on ühtaegu väljakutsuv, aga väga põnev mänguline katsetamine materjali erinevate võimalustega. Näiteks meie oleme avastanud, et triibuvineeri ribastades ja ristlõikepinnana eksponeerides ning teiste materjalidega kombineerides saame vineerplaadist tunduvalt rohkem tooteid. Samuti kombineerime erineva suurusega disaintooteid. Triibuvineeri töödeldes praktiliselt ei teki jääke, sest ka kõige pisemad tükid on piisavalt atraktiivsed, et neid saab töödelda näiteks pilkupüüdvateks aksessuaarideks. 

Mis muudavad tooted pikaealiseks? 

Triibuvineerist toodetel on pikk kasutusiga, sest kasutame läbivärvimise (through-coloring) tehnoloogiat, mis tagab värvi ühtlase jaotumise kogu materjali paksuses. See tähendab, et isegi kui toode kaotab aastate jooksul oma visuaalse välimuse, saab seda kerge lihvimisega taastada ja värvid uuesti elama panna. See annab materjalile uue hingamise ja pika kasutusea. Toodete disainis püüdleme ajatuse poole ja püüame alati ühendada mitu funktsiooni, et toodet oleks võimalik kasutada universaalsemalt. 

Mis on puiduga töötamise suurimad plussid ja võlud? 

Puit ja eriti vineer (plywood) on võrratult soe ja inspireeriv materjal. Ühtpidi on see väga tehniline, kindel, konkreetne, aga samas on selles looduslikku voolavust, kordumatust ja isikupära. Vineeri suurepärased tehnilised omadused on harmoonilises kooskõlas tema visuaalsete võimalustega, mistõttu võib disainis selle materjaliga lõputult mängida. 

Miks peaksid inimesed sisekujunduses vaatama rohkem puitmaterjali poole? 

Meile kui põhjamaalastele on puit osa loomulikust elukeskkonnast, millega me kasvame koos üles. See on osa meie turvatundest, sest oleme harjunud lapsena puude otsas ronides ja kiikudes ning metsas matkates puid ja metsa enda ümber tajuma. Puud annavad meile sisemise rahu. Sisekujunduses mõjub puit loomuliku ja turvalisena ning aitab luua rahulikku ja tasakaalus elukeskkonda.

Milline on puidu kui sisekujunduses kasutatava materjali tulevik? 

Puit on ajatu, see ei lähe kunagi moest. See on baasmaterjal, mille omadusi ja efekte ei suuda ükski tehismaterjal asendada. Inimene on puitu kasutanud, töödelnud ja kujundanud aegade algusest. Usun, et kliima muutudes puidu väärtus vaid kasvab ja tehnoloogia arenguga võimalused puidu kasutamiseks avarduvad ja laienevad veelgi. 

BORG

BORG-i jaoks on mööbel ruumi hing – seepärast panustavad nad kvaliteeti ja loovad esemeid, mis kestavad põlvest põlve, omavad iseloomu ja on oma peremehele kindlaks kaaslaseks. BORG pakub laia valikut diivaneid, tugitoole ja tumbasid nii koju kui ka kontorisse.