Sall Kuusalu sõba

Põhja-Eesti sall Kuusalu sõba on sündinud Meeste Tantsupeo "4 Venda" ja sõba kandmise traditsioonide auks. Sõba lood jutustavad lugusid Põhja-Eestist, piirkonnast, kus suur rahvapidu toimub juba neljandat korda. Sõba suuruski on oma mehised mõõdud saanud Eesti põhjapoolsest kandist, Kuusalust. Seal armastati pidupäevadesse pidulikkust lisada suursugust 70 cm lai ja 2 m pikka sõba kandes. Mustrilugu kulgeb mööda Eesti kauni kandi tavasid ja jutustab armastusest ja abielust, meestest ja naistest. Kuusalu sõba kaunistab Kuusalu põllealane tikand. On ju põll just see rahvariideese, mida võib kanda naine, kes jäägitult oma südame mehele on kinkinud. Kuusalu sõba on oma sinise tooni saanud Kuusalu põlle mustrist. Originaaltikand on tehtud punase, kollase, rohekate ja helesinistes toonides. Ellu sallide sõbasse said aga just sinised värvid kootud. Loodusliku sinise saamiseks kasutati vana kombe kohaselt mustikaid, rukkililli, kurekatlaid ning sinerõigast. Kuna sinist oli looduslikult raske saada, siis oli võimalik värvi 19. sajandil ka poest osta. Ehk seetõttu peeti potisiniseid ülerõivaid ka kaua aega jõukuse tunnuseks. Eriti armastatud oli alates 18. ja 19. sajandi vahetusest Eestis pleekimiskindel indigosinine, mida tuntigi potisinisena. Lustaka nimetuse põhjuseks oli kääritamine väga iseloomulikus uriinipotis. Tikandina kaunistab Ellu sõba Kuusalu põlle tikandimuster, kus on nii lillemotiive, südameid, riste kui ka sõõre. Viimane sümboliseeri maad ning päikesest. Rist on seotud sümbolarvuga neli, mis osutab tulele, veele, maale ning õhule. Kaitsku need neli eluks vajalikku elementi meeste Tantsupeo 4 Venda loojaid ning tantsijaid. Hoidku meid kõiki kauni kandi kallistus Kuusalust. Materjal: 100% puuvill. Mõõdud 70 x 200 cm.