Jätkusuutlikkus on koostöö, mitte ühe poole kohustus

Arutelus osalesid Ärni Blumi looja ja disainer Johanna Paiste, Alpaka peadisainer Anni Ilves ning WOH stuudio looja ja disainer Margot Vaaderpass.

Ärni Blum on kudumibränd, mis väärtustab nii kandja heaolu kui ka keskkonda. Kõik tooted valmivad käsitööna Saaremaal ning nende loomisel kasutatakse hoolikalt valitud naturaalseid, orgaanilisi ja sertifitseeritud materjale.

Alpaka põhiväärtused on looduslähedus, ajatu disain ja vastutustundlik tootmine. Bränd loob hooajaüleseid rõivaid ja aksessuaare, pöörates suurt tähelepanu materjalide päritolule, töötajate õiglastele tingimustele ja võimalikult väikesele ökoloogilisele jalajäljele.

WOH stuudio keskendub põhjamaisest minimalismist inspireeritud kodu- ja sisustusdisainile, ühendades ajatult elegantse esteetika keskkonnateadliku ja eetilise lähenemisega.

Kui varem seostati jätkusuutlikkust peamiselt toodete vastupidavuse ja keskkonnahoiuga, siis tänapäeval tähendab see palju enamat. Lisaks keskkonnateadlikkusele on sama oluline ka sotsiaalne vastutus, eetika ja läbipaistev tootmine.

„Kui inimestel ei teki soovi toodet kanda ikka ja jälle, siis ei saagi üks toode kestlik olla,“ tõdes Anni Ilves, rõhutades, et hea disain algab emotsionaalsest sidemest tootega. Samas on brändi vastutus mõelda kogu tootmisahela ulatuses – alates materjalide päritolust ja kvaliteedist kuni selleni, mis saab toodetest edasi, kui need enam kasutust ei leia.

Nii Ärni Blum kui ka Alpaka panustavad jätkusuutlikkusse ka praktilisel tasandil – mõlemad brändid pakuvad kudumite hooldusteenust ninga Alpaka ka kudumite parandusteenust. Kuna naturaalsed kiud ajas paratamatult kuluvad, aitab teadlik hooldus toodetel kesta võimalikult kaua ning toetab vastutustundlikku tarbimist.

Kuigi disainer saab panustada jätkusuutlikkusse läbi materjalivaliku ja disaini, sõltub toote tegelik eluiga suurel määral ka tarbija teadlikkusest.

„Me püüame klientidele võimalikult palju teadvustada, kuidas on õige kudumeid hooldada. Näiteks vill on isepuhastuv – kui sul ei ole konkreetset plekki, siis pane toode lihtsalt kuhugi päikesevarjulisse kohta tuulduma ja ebameeldivad lõhnad kaovad. Kudumite puhul saab hea paralleeli tuua nahktoodetega: kui sul on nahktagi, sa ei pane seda ju pesumasinasse. Vill on samamoodi väga delikaatne materjal. Kuna Ärni Blumil on õhulised ja kohevad rõivad, siis soovitame neid hoiustada riiulil ja kui on vaja riputada, siis kasutada õigeid riidepuid. Parimad, mis mina olen leidnud, on WOH-i riidepuud,“ jagas Johanna Paiste oma kogemust. Paiste sõnul algab rõiva eluiga just hoolimisest ja tähelepanust. „Kes hoolitseb, see kaua kannab,“ võtab ta mõtte lühidalt kokku.

Anni Ilvese sõnul on teadlik hooldus võimalik eelkõige siis, kui inimesel tekib oma rõivaga emotsionaalne side. Kui ese on armastatud, soovitakse selle eest ka hoolt kanda ja seda hoida.

Margot Vaaderpass täiendas, et vastutus ei saa jääda ainult tarbija õlgadele: „Ettevõtjad peavad samuti tegema teadlikke valikuid selles, mida nad turule toovad. Jätkusuutlikkus on koostöö, mitte ühe poole kohustus.“

Kõik disainerid tõdesid, et materjal mõjutab oluliselt nii disaini kui ka loomingulisi otsuseid. Johanna Paiste sõnul on villaga töötamine üks keerulisemaid, sest Ärni Blumi kudumid valmivad nulljäägi põhimõttel. „Meie koome tooted lõikesse ja töötame põhimõttel, et tootmisjääke ei teki. Kui ma näen, et mingit ideed ei ole võimalik nulljäägi põhimõttel teostada, siis ma seda lihtsalt ei tee,“ selgitas ta.

Anni Ilves märkis, et alpakavillal on oma iseloom ja eripärad, mis mõjutavad lõnga käitumist ja disaini. „Materjal paneb peale piirangud, aga samas loob ka uusi võimalusi – iga piirang suunab leidma loomingulisi lahendusi,“ ütles ta. Alpaka on otsustanud vähendada sünteetiliste kiudude kasutust ja liikuda puhtamate looduslike materjalide poole. „Kuigi tehnoloogiad arenevad, on segukiud ümbertöötlemisel endiselt probleemsed,“ selgitas Anni Ilves.

WOH sai paljuski alguse just taaskasutatud polüestervildist, mida saab kuumuse abil vormida. „Mõnes mõttes sündis esimese toote idee materjalist endast – sealt arenes kogu bränd,“ rääkis Vaaderpass. Taaskasutatud polüestervildi muster ja toon on alati erinevad. „Me ei saa ette määrata, kuidas materjal välja näeb – see ongi selle võlu,“ märkis Margot Vaaderpass.

Ka Ärni Blumi puhul on oluline materjalide päritolu ja naturaalne koostis. Bränd kasutab villa, siidiseguga mohääri ja orgaanilist puuvilla, jälgides, et tootmine vastaks nende väärtustele. „Näiteks meriinovilla puhul olen leidnud tootja, kelle materjali päritolu saab jälgida farmini välja,“ lisas Johanna Paiste.

Disain, mis kestab, peegeldub paratamatult ka hinnas, mistõttu kerkib küsimus, kas tarbija on valmis maksma kvaliteetsemate ent kallimate toodete eest. „Tahaks loota, et liigume sinnapoole, kus ostuotsuseid tehakse mitte ainult välimuse või hinna, vaid ka eetiliste väärtuste põhjal,“ rääkis Margot Vaaderpass.

Anni Ilves tõdes, et Alpaka klientide seas on näha, et emotsioonioste tehakse aina vähem ja üha enam tuntakse huvi toodete päritolu vastu. „Paljud kliendid ütlevad, et nad pigem koguvad ja ootavad, et osta üks kvaliteetne ese, kui mitmeid odavaid,“ lisas Johanna Paiste.

Kõik kolm disainerit nõustusid, et jätkusuutlikkus tähendab vahel ka loobumist. Mõned ideed jäävad teostamata, kui need ei sobitu brändi väärtustega või ei ole tootmise mõttes realistlikud. „Ideid tuleb palju, aga kõike ei pea ellu viima,“ sõnas Vaaderpass.

Vestluse lõpus jagasid disainerid praktilisi nõuandeid, kuidas hooldada õrnemaid materjale nagu alpaka või mohäär. Johanna Paiste sõnul on mohäärkudumite puhul täiesti loomulik, et need annavad veidi karva – see on materjali eripära. Paiste soovitas lihtsat nippi, kuidas kiudude lendlemist vähendada: panna kudum kilekotiga sügavkülma ja hoida seal 24 tundi, seejärel võtta välja ja õrnalt läbi kloppida. „Need lahtised mohäärkarvad eralduvad nii kiiremini,“ lisas ta.

Paiste tõi paralleeli ka juuksehooldusega, selgitades, et nagu kammimata juustega, tekivad ka mohääril hõõrdumiskohtadesse väikesed tupsud. „Kui sul on pehmeharjaline kamm, tõmba sellega tupsudest läbi ja need tulevad kergelt ära,“ soovitas ta.

Anni Ilves lisas, et alpakavilla puhul on hea väike hooldusrituaal enne esimest kandmist. „Meie soovitame enne esimest kasutuskorda käia toode sametharjaga üle – nii tõmbad lahtise karva sealt ära, et see ei jääks riietele,“ ütles ta. Tema sõnul kaob kiudude lendlemine üsna kiiresti ja mõne kandmiskorra järel püsib kudum juba hästi.

Eesti disain on teinud viimastel aastatel märkimisväärseid arenguhüppeid ning kohalikel brändidel on tekkinud oma teadlik ja lojaalne klientuur. „Meil on väärt disaini, mida võiks rohkem märgata ja eelistada ka kohalike ostjate seas,“ märkis Anni Ilves.

Disaini mõju ulatub kaugemale esemetest endist – see peegeldub meie väärtustes, harjumustes ja hoiakutes. Jätkusuutlik disain algab loojast, kuid selle tõeline eluiga sõltub meist kõigist: teadlikest tarbijatest, kes oskavad hoida ja armastada oma asju ning teha valikuid, mis hoolivad nii inimesest kui ka keskkonnast.