Front: materjalid ja disainid, mis võluvad

Front on elukaaslastest ehtekunstnike Mariliis Hopp’i ja Miikael Danieljantsi loodud põhjamaine ehtebränd. Seekordne Artist Series käis Fronti stuudios, mis asub Arsi majas.

Arsi majas on Fronti stuudio olnud alates 2015. aastast. Stuudio valimisel oli oluline leida koht, kus oleks võimalik tekitada lärmi ning keskkond loodud loometegevuseks. “Meil peab olema võimalus töötada tulega, peab olema ventilatsioon. Seepärast on kunstnike liidu majad ideaalne koht.”

Esmalt alustas ehtekunstnikuna tööd Miikael ja mõnda aega tegid nad seda eraldi, kuni üks hetk otsustasid teha koos suure ja korraliku brändi. Front nimi tähendab erinevate õhumasside kokkupuutepunkti. „Need olimegi meie kaks – külm ja soe õhumass saavad kokku. Ka seeriate nimed tulevad temperatuurist, mis nende valmimise hetkel õues olid.“

Tänaseks ongi sellest vastandumisest kujunenud välja brändi käekiri. Front loob lisaks seeriaehetele ka palju tellimustöid. Tellimustööde puhul on just selgelt tuntav ühine käekiri.

Fronti on enda jaoks üles leidnud väga mitmekülgsed kliendid. „Kunagi lõime enda jaoks ideaalsed kliendi persoonat, aga reaalsus on täiesti teistsugune. Ei ole soolist ega vanuselist loogikat. Aga paaridest on saanud meie põhitöö, kuna teeme väga palju abielusõrmuseid.“

„Õnneks tänapäeval inimesed juba tahavad erilisemaid sõrmuseid. Kui mõned kümned aastad tagasi mindi lihtsama käega kullassepa juurde ja kullapoodi, siis nüüd otsitakse erilahendusi,“ sõnab Miikael. Ning oma tee Fronti juurde leiavad just need kliendid, kes soovivad eripäraseid materjale, mida väga vähesed kunstnikud kasutavad – näiteks damaskuse teras ja tsirkoonium, mis on süsimust materjal. Väga vähestel on abielusõrmused nendest materjalidest.

Selleks, et damaskusest saaks sõrmus on vaja läbida pikk protsess. Kõigepealt on vaja joonistada kavand, tellida materjal, teha valmis kullaosa, panna see valamusse, siis viimistleda. Damaskust peab veel lisaks söövitama, et tuleks välja reljeefsus ja lõpuks kasta kohvi sisse, et tekitada kontrast. Ka tsrikooniumi tumedaks saamiseks peab selle kuumutama täiesti hõõguvaks. Maha jahtudes on hallist materjalist saanud süsimust.

„Meie juurde tullakse neid kõige erilisemaid materjale proovima, et täielikult eristuda oma sõrmustega. Kui varasemalt tegime ka kullast sõrmuseid, siis nüüd on see rohkem liikunud just nende materjalide peale. Kuld käib sinna juurde, aga need huvitavad materjalid on inimesi võluma hakanud,“ kirjeldab Mariliis.

Damaskuse terasest valmisid ka esimesed abielusõrmused, mida Mariliis ja Miikael koos tegid. Materjali saavad nad ühe Saaremaa sepa käest, kellega koos materjali käsitlema õppisid. „Damaskus on põhimõtteliselt nagu sõrmejälg, ta on iga kord erinev ja teda ei saa korrata. Isegi kui disain sõrmustel on justkui sama, siis muster on iga kord erinev ja mitte kellelgi teisel ei ole identseid sõrmuseid.“

„Seeriate puhul on disainides vabadust rohkem. Me ei tee seda konkreetsele inimesele, vaid pigem enda jaoks. See on enda jaoks äge ja alles siis hakkab ehe klienti otsima,“ kirjeldab Miikael.

Eritellimuste puhul oleneb sõrmuste disain tihti kliendist. Mõned kliendid annavad vabad käed ja usaldavad. Teised tahavad jälle varasemate tööde pildi järgi. „Et meil endal põnevam oleks, siis on see koht, kus suunata klienti, et ei pea varasemate tööde järgi tegema ja näitama, mis veel võimalik on.“

„Materjalid ise on suureks inspiratsiooniks. Kui sa hoiad käes materjali ja saad katsetada, siis tulevad ka ideed,“ kirjeldab Miikael. „Tuleb hetk, kui sa oled ühte ja sama asja teinud väga palju. Siis tuleb soov hakata midagi uut otsima. Ma arvan, et inspiratsioon ongi see, et otsid millegi uue loomise põnevust,“ lisab Mariliis.

Koos tegemisel on ka omad eelised. „Kui ühel ei tule midagi, siis pusime vahel koos. On suur eelis, et saame ideid omavahel põrgatada, mis aitab väga palju.“ Kes, mida teeb oleneb. Kui tegemist on sõrmustega, mida on varasemalt palju tehtud, siis tuleb see sujuvalt. Kui tegu on uue asjaga, siis põrgatatakse koos ideid ja vahel istutakse ka arvuti taga koos. „Kuigi meie käekiri on lihtne, siis Miikael on see, kes vahel ütleb, et see on liiga tavaline. Tema tahab pigem kogu aeg, et oleks rohkem,“ sõnab Mariliis.

Kas teete ka endale või teineteisele ehteid? „Mina ei olnud endale sellest ajast midagi teinud kui kunstiakadeemiasse astusin. Eelmise aasta lõpus tegin esimest korda midagi,“ sõnab Mariliis. Miikaeli sõnul oli temal pärast kunstiakadeemia lõpetamist kümnest sõrmest seitse sõrmuseid täis. „Aga siis need kadusid ära. Tööl neid kanda ei saa ja enam ei ole kandnud ka.“

Üks töö, mis õnnestumisena meenub on ühe kliendi soov saada abielusõrmused, mis oleksid inspireeritud möbiuse lehest. „See oli küll üks disain, millega Miikaeliga koos istusime kahekesi arvuti taga terve päev ja mõtlesime, kuidas see päriselt valmis teha. See ei olnud disainiime, aga nii palju tööd läks selle alla, et see lõpuks valmis mõelda ja teha.“

„Kooliajal oli rohkem üllatusmomente, kui midagi uut sai tehtud. Nüüd on üllatus siis, kui midagi tuksi läheb,“ ütleb Miikael naljatledes.

Frontil on plaan tulla välja ka uute kollektsioonidega. „Oleme kaua mõelnud kollektsioonide ümber mõtestamist. Tundsime üks hetk, et praeguste seeriate tegemine on end ammendanud. Kui teed aastaid järjest sama asja, siis tekib vilumus, aga see ei paku enam pinget. Selleni, mida tahaksime, oleme jõudnud, aga ei ole veel tegemiseni jõudnud. Tahaksime disainida keerulisemaid ehteid, et näidata ja kasutada oma oskusi,“ jagab Mariliis.

Oma suurimaks õnnestumiseks peavad Mariliis ja Miikael seda, et neil on õnnestunud oma brändi teha täiskohaga. „Viimased viis aastat oleme mõlemad olnud täiskohaga kunstnikud,“ sõnab Mariliis. Kunstniku sõna kasutamine tekitab elevust. Mariliisi sõnul nimetab tema ennast ehtekunstnikuks. Miikael leiab, et temal on ennast määratleda keerulisem, „Olen ma siis disainer, ehtekunstnik, kullassepp – kõige parem on vist kõik need koos.“

Fotod: Iris Kivisalu