Front: materjalid ja disainid, mis vÔluvad

Front: materjalid ja disainid, mis vÔluvad

30.10.2021

Front on elukaaslastest ehtekunstnike Mariliis Hopp’i ja Miikael Danieljantsi loodud pĂ”hjamaine ehtebrĂ€nd. Seekordne Artist Series kĂ€is Fronti stuudios, mis asub Arsi majas.

Arsi majas on Fronti stuudio olnud alates 2015. aastast. Stuudio valimisel oli oluline leida koht, kus oleks vĂ”imalik tekitada lĂ€rmi ning keskkond loodud loometegevuseks. “Meil peab olema vĂ”imalus töötada tulega, peab olema ventilatsioon. SeepĂ€rast on kunstnike liidu majad ideaalne koht.”

Esmalt alustas ehtekunstnikuna tööd Miikael ja mĂ”nda aega tegid nad seda eraldi, kuni ĂŒks hetk otsustasid teha koos suure ja korraliku brĂ€ndi. Front nimi tĂ€hendab erinevate Ă”humasside kokkupuutepunkti. „Need olimegi meie kaks – kĂŒlm ja soe Ă”humass saavad kokku. Ka seeriate nimed tulevad temperatuurist, mis nende valmimise hetkel Ă”ues olid.“

TĂ€naseks ongi sellest vastandumisest kujunenud vĂ€lja brĂ€ndi kĂ€ekiri. Front loob lisaks seeriaehetele ka palju tellimustöid. Tellimustööde puhul on just selgelt tuntav ĂŒhine kĂ€ekiri.

Fronti on enda jaoks ĂŒles leidnud vĂ€ga mitmekĂŒlgsed kliendid. „Kunagi lĂ”ime enda jaoks ideaalsed kliendi persoonat, aga reaalsus on tĂ€iesti teistsugune. Ei ole soolist ega vanuselist loogikat. Aga paaridest on saanud meie pĂ”hitöö, kuna teeme vĂ€ga palju abielusĂ”rmuseid.“

„Õnneks tĂ€napĂ€eval inimesed juba tahavad erilisemaid sĂ”rmuseid. Kui mĂ”ned kĂŒmned aastad tagasi mindi lihtsama kĂ€ega kullassepa juurde ja kullapoodi, siis nĂŒĂŒd otsitakse erilahendusi,“ sĂ”nab Miikael. Ning oma tee Fronti juurde leiavad just need kliendid, kes soovivad eripĂ€raseid materjale, mida vĂ€ga vĂ€hesed kunstnikud kasutavad – nĂ€iteks damaskuse teras ja tsirkoonium, mis on sĂŒsimust materjal. VĂ€ga vĂ€hestel on abielusĂ”rmused nendest materjalidest.

Selleks, et damaskusest saaks sĂ”rmus on vaja lĂ€bida pikk protsess. KĂ”igepealt on vaja joonistada kavand, tellida materjal, teha valmis kullaosa, panna see valamusse, siis viimistleda. Damaskust peab veel lisaks söövitama, et tuleks vĂ€lja reljeefsus ja lĂ”puks kasta kohvi sisse, et tekitada kontrast. Ka tsrikooniumi tumedaks saamiseks peab selle kuumutama tĂ€iesti hÔÔguvaks. Maha jahtudes on hallist materjalist saanud sĂŒsimust.

„Meie juurde tullakse neid kĂ”ige erilisemaid materjale proovima, et tĂ€ielikult eristuda oma sĂ”rmustega. Kui varasemalt tegime ka kullast sĂ”rmuseid, siis nĂŒĂŒd on see rohkem liikunud just nende materjalide peale. Kuld kĂ€ib sinna juurde, aga need huvitavad materjalid on inimesi vĂ”luma hakanud,“ kirjeldab Mariliis.

Damaskuse terasest valmisid ka esimesed abielusĂ”rmused, mida Mariliis ja Miikael koos tegid. Materjali saavad nad ĂŒhe Saaremaa sepa kĂ€est, kellega koos materjali kĂ€sitlema Ă”ppisid. „Damaskus on pĂ”himĂ”tteliselt nagu sĂ”rmejĂ€lg, ta on iga kord erinev ja teda ei saa korrata. Isegi kui disain sĂ”rmustel on justkui sama, siis muster on iga kord erinev ja mitte kellelgi teisel ei ole identseid sĂ”rmuseid.“

„Seeriate puhul on disainides vabadust rohkem. Me ei tee seda konkreetsele inimesele, vaid pigem enda jaoks. See on enda jaoks Ă€ge ja alles siis hakkab ehe klienti otsima,“ kirjeldab Miikael.

Eritellimuste puhul oleneb sĂ”rmuste disain tihti kliendist. MĂ”ned kliendid annavad vabad kĂ€ed ja usaldavad. Teised tahavad jĂ€lle varasemate tööde pildi jĂ€rgi. „Et meil endal pĂ”nevam oleks, siis on see koht, kus suunata klienti, et ei pea varasemate tööde jĂ€rgi tegema ja nĂ€itama, mis veel vĂ”imalik on.“

„Materjalid ise on suureks inspiratsiooniks. Kui sa hoiad kĂ€es materjali ja saad katsetada, siis tulevad ka ideed,“ kirjeldab Miikael. „Tuleb hetk, kui sa oled ĂŒhte ja sama asja teinud vĂ€ga palju. Siis tuleb soov hakata midagi uut otsima. Ma arvan, et inspiratsioon ongi see, et otsid millegi uue loomise pĂ”nevust,“ lisab Mariliis.

Koos tegemisel on ka omad eelised. „Kui ĂŒhel ei tule midagi, siis pusime vahel koos. On suur eelis, et saame ideid omavahel pĂ”rgatada, mis aitab vĂ€ga palju.“ Kes, mida teeb oleneb. Kui tegemist on sĂ”rmustega, mida on varasemalt palju tehtud, siis tuleb see sujuvalt. Kui tegu on uue asjaga, siis pĂ”rgatatakse koos ideid ja vahel istutakse ka arvuti taga koos. „Kuigi meie kĂ€ekiri on lihtne, siis Miikael on see, kes vahel ĂŒtleb, et see on liiga tavaline. Tema tahab pigem kogu aeg, et oleks rohkem,“ sĂ”nab Mariliis.

Kas teete ka endale vĂ”i teineteisele ehteid? „Mina ei olnud endale sellest ajast midagi teinud kui kunstiakadeemiasse astusin. Eelmise aasta lĂ”pus tegin esimest korda midagi,“ sĂ”nab Mariliis. Miikaeli sĂ”nul oli temal pĂ€rast kunstiakadeemia lĂ”petamist kĂŒmnest sĂ”rmest seitse sĂ”rmuseid tĂ€is. „Aga siis need kadusid Ă€ra. Tööl neid kanda ei saa ja enam ei ole kandnud ka.“

Üks töö, mis Ă”nnestumisena meenub on ĂŒhe kliendi soov saada abielusĂ”rmused, mis oleksid inspireeritud möbiuse lehest. „See oli kĂŒll ĂŒks disain, millega Miikaeliga koos istusime kahekesi arvuti taga terve pĂ€ev ja mĂ”tlesime, kuidas see pĂ€riselt valmis teha. See ei olnud disainiime, aga nii palju tööd lĂ€ks selle alla, et see lĂ”puks valmis mĂ”elda ja teha.“

„Kooliajal oli rohkem ĂŒllatusmomente, kui midagi uut sai tehtud. NĂŒĂŒd on ĂŒllatus siis, kui midagi tuksi lĂ€heb,“ ĂŒtleb Miikael naljatledes.

Frontil on plaan tulla vĂ€lja ka uute kollektsioonidega. „Oleme kaua mĂ”elnud kollektsioonide ĂŒmber mĂ”testamist. Tundsime ĂŒks hetk, et praeguste seeriate tegemine on end ammendanud. Kui teed aastaid jĂ€rjest sama asja, siis tekib vilumus, aga see ei paku enam pinget. Selleni, mida tahaksime, oleme jĂ”udnud, aga ei ole veel tegemiseni jĂ”udnud. Tahaksime disainida keerulisemaid ehteid, et nĂ€idata ja kasutada oma oskusi,“ jagab Mariliis.

Oma suurimaks Ă”nnestumiseks peavad Mariliis ja Miikael seda, et neil on Ă”nnestunud oma brĂ€ndi teha tĂ€iskohaga. „Viimased viis aastat oleme mĂ”lemad olnud tĂ€iskohaga kunstnikud,“ sĂ”nab Mariliis. Kunstniku sĂ”na kasutamine tekitab elevust. Mariliisi sĂ”nul nimetab tema ennast ehtekunstnikuks. Miikael leiab, et temal on ennast mÀÀratleda keerulisem, „Olen ma siis disainer, ehtekunstnik, kullassepp – kĂ”ige parem on vist kĂ”ik need koos.“

Fotod: Iris Kivisalu