Korsarid: rohkem julgust ja vÀhem musta!

Korsarid: rohkem julgust ja vÀhem musta!

29.04.2024

Seekordne Artist Series viis meid kĂŒlla Hanna ja Karl-Artur Korsari stuudiosse PĂ”hjala tehases, mis oli uue peatĂŒki – kolimise ootuses. Õde-venda tegutsevad kahe peale kolme brĂ€ndi alt: Hanna Korsar, Karl Korsar ja The Korsars.

Hanna ja Karl-Arturi ĂŒhine loominguline brĂ€nd The Korsars sai alguse Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal kui vĂ”ideti toodete loomise hange. Sealt edasi on nad ĂŒhiselt teinud vĂ€ikekollektsioone, mis leiavad sageli tee Ă€rikliendini. Hanna disainib mudelid ja Karl-Artur loob mustrid.

Karl-Arturi omanimelise brÀndi lÀbivaks jooneks on julged vÀrvid ja mustrid. Hanna loomingust leiab samuti vÀrve ning omanÀolisi pulmariideid.

Karl-Artur ja Hanna on moevaldkonnas juba pikalt tegutsenud ning jĂ”utud on ka teiste Ă”petamiseni. NĂ€iteks on huvilistel vĂ”imalik osaleda Karl-Arturi juhendamisel mustrite loomise töötubades. Hanna sĂ”nul vĂ”ttis tema Ă”petamisest hetkel pausi ja lĂ€ks ise juurde Ă”ppima. „Tegin vahepeal mikrokraadi ja siis mĂ”tlesin, et lĂ€hen sama hooga ka magistrisse. Õpin teenusedisaini ja see on olnud hoopis teine maailm. Tavaliselt kĂŒsitakse inspiratsiooni kohta ja mina tunnen kĂŒll, et teises valdkonnas sees olles Ă”pid uusi asju ja see inspireerib. Ei pea vaatama merd vĂ”i minema kangamessile – mul on vĂ€ga pĂ”nevad loengud ja lĂ”puks jĂ”uavad sealt saadud teadmised ka minu loomingusse.“

JĂ€tkusuutlikkuse otsingul

Karl-Arturi ja Hanna pilgud on ĂŒha enam suunatud jĂ€tkusuutlikkuse poole. See pakub neile inspiratsiooni ja ning aitab avastada uusi vĂ”imalusi. Karl-Arturi sĂ”nul on tema öökapi raamat just jĂ€tkusuutlikkust disainist. „See on tegelikult see, mis inspireerib edasi minema. Kui sa oled juba nii pikalt tegutsenud, siis saad aru, kuidas erinevad trendid hakkavad korduma.“ Aga just uudsed lahendused ja vĂ”imalused on need, mis panevad silma sĂ€rama. „Me loome kĂŒll ilusaid asju, aga kĂ”ik see tehnoloogia seal taga. Ja moevaldkond tegelikult mĂ”jutab ja ĂŒhendab nii palju erinevaid valdkondi.“ SeetĂ”ttu on oluline kĂ”ikidest nendest valdkondadest leida head koostööpartnerid. „Head partnerid on juba pikkade aastate jooksul tekkinud. Hea koostöö on kĂ”ige alus,“ sĂ”nab Hanna.

Moevaldkonnas tegutsemise jooksul on kĂ€idud palju erinevatel kangamessidel, kus on vĂ”imalik neid partnereid leida. Viimase kogemuse kohta toob Hanna vĂ€lja, et selle asemel, et uusi partnereid otsida, oli soov hoopis kĂ”ik koolitused ja töötoad Ă€ra kuulata, et ammutada uusi teadmisi. JĂ€tkusuutlikkus oli kĂ€sitletavatest teemadest kindlasti prioriteet number ĂŒks, aga ka sellel on erinevaid laiemaid vĂ”imalusi ja tehnoloogilisi lahendusi. „Tihti rÀÀgitakse jĂ€tkusuutlikkusest, et see on vĂ€rvitu, vormitu, sootu. See on ĂŒks linane tĂŒkk. Tegelikult on seal palju rohkem uudseid vĂ”imalusi,“ kirjeldab Hanna. „Probleemi lahenduseks vĂ”etakse materjaliks mingi monokultuur, mis ei pruugi olla ĂŒldse parim lahendus. NĂ€iteks puuvill on vĂ€ga suure jalajĂ€ljega,“ lisab Karl-Artur.

Kohalik tootmine

Covidi aeg mĂ”jutas paljudel moevaldkonna tegijatel tootmispartnerite valikut. Hakati otsima vĂ”imalusi, kuidas valmistada tooteid lĂ€hemal, et vĂ€ltida kauget logistikat. „Arusaam muutus selle ajaga. On lihtsam kui saan vajalikud tooted kĂ€tte siitsamast lĂ€hedalt, sest nii on vĂ”imalik ka Ă”ige kvaliteet saavutada,“ kirjeldab Hanna. Karl-Artur tĂ€iendab, et tegelikult toimub Eestis nĂ€iteks mitmetele suurtele Skandinaavia brĂ€ndidele tootmine – saapad, rĂ”ivad, kotid, mööbel. „See know-how on siin olemas, aga tihti on neid tootjaid keeruline ĂŒles leida. SeetĂ”ttu ongi vaja teha selles vallas rohkem koostööd.“

Eestlaste vÀrviarmastus ja isikupÀra

Soojemate ilmade ja pĂ€ikesega on ka kliendis nĂ€ha „uue alguse“ ootust ja elevust. VĂ€rskendatakse soengut, otsitakse vĂ€lja suvisemad rĂ”ivad ja tekib tahtmine vĂ€rvide jĂ€rgi oma garderoobis. „NĂ€iteks oli ĂŒks klient, kes ĂŒtles, et pole kunagi varem nii palju komplimente saanud kui ĂŒhele kirjule kleidile. Ta mĂ”tles enne ostmist pikalt, aga lĂ”puks vĂ”ttis julguse kokku. Ja seda kliendi rÔÔmu on nii tore nĂ€ha,“ kirjeldab Hanna. Kuid mĂ”lemad nĂ”ustuvad, et eestlased on siiski vĂ€rvide osas ettevaatlikud. „Eestlastel on see hĂ€bitunne tĂ€helepanu keskpunktis olemisest. VĂ”etakse seda kui edevust. Aga pigem peaks vaatama sellele just kui positiivsele tĂ€helepanule. See teeb kĂ”igil tuju heaks,“ arutleb Karl-Artur. Ta lisab, et kui minna juurte juurde ja vaadata Eesti disaini meie rahvarĂ”ivastel, siis sealt leiab erinevaid vĂ€rve ja mustreid lĂ”putult.

NĂ€iteks töötubades mĂ€rkab Karl-Arturi tihti, et osalejad saabuvad mustades, hallides vĂ”i beeĆŸides riietes, ent mustreid luues mĂ€ngivad meelsasti vĂ€rvidega. Tema soovitus ongi vĂ€hem musta kanda!

TĂ€na on Hanna ja Karl-Arturi peamiseks kliendiks naine, kes vÀÀrtustab disaini ja saab seda endale lubada. „Oleme proovinud teha ka meestele, sest nĂ€en, et see vajadus turul on olemas. Teen meestele triiksĂ€rke ja olen teinud ka luksuslikke jakke. Aga nullist alustades on vaja kĂ”igepealt tekitada usaldust, et teeme head asja,“ sĂ”nab Karl-Artur. Ühise brĂ€ndi alt on meestele tehtud ka vihmajakke.

„Proovime teha tooteid vĂ€ikeste partiidega, et katsetada, mis ĂŒldse toimib,“ kirjeldab Hanna. „Kliendi kaasamine protsessi on oluline. Ei ole nii, et ma teen ja klient vaatab, kas ta tahab ĂŒldse,“ nĂ”ustub Karl-Artur. Samas lisab Hanna, et kĂ”igi soove ei ole vĂ”imalik ka kuulata: „Siis oleks meil lĂ”puks kĂ”ik asjad beeĆŸid.“

MĂ”lemad hindavad vĂ€ga kliendiga otse suhtlemist – nii tagasiside saamiseks kui ka kliendile rĂ”ivaid pakkudes. „Mina naudin seda, et olen liikunud tagasi selle juurde, et tegeleda rohkem ĂŒks-ĂŒhele kliendiga. Sa nĂ€ed seda tunnet, mis inimestel toodetega seoses tekib – inimene tunneb ennast ilusa ja vabana,“ kirjeldab Hanna. Samas tunneb ta ennast vahel ka psĂŒhholoogi rollis. „Sa paned naisi nĂ€gema ennast hoopis teise pilguga. Kurb on nĂ€ha kui kriitilise pilguga inimesed ennast ise tegelikult vaatavad.“

RÔÔm Ôpetamisest ja Ôppimisest

„Mina saan praegu vĂ€ga palju rÔÔmu teiste Ă”petamisest. Panna seminari ja töötuba kokku ning tutvustada inimestele seda, mida sa teed. See enesevĂ€ljendusviis meeldib praegu vĂ€ga,“ kirjeldab Karl-Artur ning lisab, et tal on ka soov ise Ă”ppima asuda. „Ma olen mustreid nii pikalt teinud ja tegelikult ka ise arenen kogu aeg edasi. Pigem positiivne on nĂ€ha, mida olen kunagi teinud ja milline edasiminek on toimunud. NĂ€iteks alles hiljuti avastasin, kuidas maalitud mustrist teha muster, mida rĂ”iva peale kanda. Olen seda vĂ€ga pikalt soovinud teha.“

Hanna ja Karl-Artur nĂ€evad rÔÔmu selles, et on oma brĂ€ndidega orgaaniliselt kasvanud ja neil ei ole vastutust kolmandate isikute ees. See on andnud vabaduse tegeleda huvipakkuvaga ja ka praegu hoopis ise juurde Ă”ppida vĂ”i tegeleda teiste Ă”petamisega. Karl-Artur toob lĂ”petuseks vĂ€lja, et brĂ€ndiga alustades on oluline kĂ”ik alates tootmisest toimima saada. „Ja siis elab see brĂ€nd juba oma elu.“

Tekst: Margaret Aidla
Fotod: Sirje Sinisoo