Kõrvemaast inspireeritud disain

Salapäraste soode, suurte põlismetsade, lugematute veesilmade ja lõputute matkaradadega Kõrvemaa on koht, kus loodusega ühes rütmis tuksuda.

Rohekassiniste järvede vahel puhkevad kevadel õide metsalilled, suvel laiutab lopsakas rohelus, sügis saabub kogu oma värvikirevuses puulatvadest metsaaluse samblikuni, kus marjad ja seened ootavad korjajaid – kuni valge suusalumi selle kõik katab.

See on tõeline värvide ja mustrite edevuse laat – ent väga aeglase tempoga kulgev laat, sest nii loodus kui sellest inspiratsiooni saanud inimesed unustavad end pidevalt oma peegeldust imetlema Kõrvemaa rohkem kui 120 järve pinnalt.

Küllap tõi see kunagi pause ka soosaartel paiknevate Kõrvemaa väikekülade ja hajatalude metsaperede päevadesse, kes on sajandeid usaldanud oma riietamise looduse hoolde – enda niitudel kasvatatud lammaste villast kedratud lõng sai värvid loodusest ja tegumoe joonistas vajadus metsas mugavalt ja kaitstult liikuda. 

Ent Kõrvemaal on ka hedonistlikum ja lukuslikum pool, mille avastamiseks tuleb liikuda lähemale Kõrvemaa “pealinnale” Aegviidule. Juba Aegviidu saksakeelne nimi Charlottenhof (ajast, kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas selle nii oma tütre järgi) annab aimu ürgse looduse rüppe peidetud muretumast elust. Eestlased oskasid Kõrvemaal looduse rüpes puhkamist nautida juba ligi saja aasta eest nii matkates kui ka näiteks Mustjõe ojast täituva ujumisbasseini ääres Aegviidu suvekohvikus.

Veel mitmepalgelisem Kõrvemaa lugu avaneb külaliste ees, kui Tallinnast või Tartust sõita sinna mööda Piibe maanteed, mis on sajandeid ühendanud kaht Eesti suurimat linna. See Kõrvemaad läbiv maantee oli laada-, kiriku-ja kõrtsitee, kus tõotati nii rikkust ja taevalikku õndsust, kuid kus mets võis üllatada mitte ainult puude vahel vilksatavate loomadega, kes täna möödasõitjais elevust tekitavad, vaid seal varitsenud teeröövlite ja kelmidega. Aga kus võis kohata ka kuningaid, koolipapasid, kirjanikke – paljud Tammsaare teosed on inspireeritud Kõrvemaa loodusest.

Kõrvemaale inspiratsiooni koguma on põhjust reisida ka täna ja üks võimalus seda teha on Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna ”Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Kontseptsiooni loomisel on lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesel või varjatul kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

“Kummarduse” loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol, videograaf Robert Parelo, MUAH Mammu ja Piret Sootla, produtsent ja bts fotod Anu Lõhmus, projektijuht Kadri Ann Rebane. „Kummarduse“ lugu saab jälgida ka Instagramis @kummardus. 

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.