Kristel Laurits: Julged ja veidi pöörased disainilahendused

Kristel Laurits on Kopenhaagenis tegutsev Eesti ruumiliste konseptsioonide ja disainilahenduste looja. Tallinn Design House osales Taani disainifestivalil 3 Days of Design näitusega Shifting Shapes, mille konseptsiooni autoriks on Kristel Laurits. Uurisime Kristelilt, mis on tema loomingule iseloomulik, milline on Taani disainimaastik ja kust ta saab inspiratsiooni oma tööde jaoks.

Millega igapäevaselt tegeled?

Hetkel töötan disainiagentuuris Manyone (https://manyone.com/) 3D ja digitaalse disainerina. Minu tööülesanded on üsna laia ampluaaga- karakterite disainist ruumilahendusteni, mis sisaldab ettevõtete strateegilist konsulteerimist nii sisu loomisel kui ka erinevate lahenduste ellu viimisel ja implementeerimisel.

Kuidas sa alustasid ruumiliste kontseptsioonide loomisega?

Magistrantuur ajal olin süvitsi huvitatud kuidas ruum ja keskkond meid mõjutavad ning kuidas materjalid ruumis toimivad. Peale ülikooli lõpetamist alustasin tööd väikeses sisekujundusettevõttes ning viimastel aastatel töötasin Kopenhaagenis arhitektuuri ettevõttes Spacon & X.

Töö Spacon&X ’is oli ääretult põnev ning arendav. Töötasin koos hetkel vingeimate ja status quo´t nihutavate disainerite ja arhitektidega. Lisaks sisekujundus tööle olen viimastel aastatel tegelenud oma objektide seeriatega ning oma disaini identiteedi välja töötamisega, mis on täna kindlasti suureks aluseks paljudele minu projektidele.

Miks otsustasid just Kopenhaagenis tegutseda?

Kolisin Taani aastal 2014, et alustada õpinguid Taani Kuninglikus Disaini- ja Arhitektuuri Ülikoolis. Peale ülikooli lõpetamist 2016. aastal oli asjade loomulik käik siia edasi jääda, et professionaalselt areneda.

Kopenhaagen on fantastiline koht, kus disaineril on üsna suur sotsiaalne vastutus ja tähelepanu. Tunnen end siin koduselt ja mulle sümpatiseerib, et minu sõpruskond on üsna globaalne- see avardab silmaringi ning on mind isikuna muutnud ja vorminud.

Milline on Kopenhaageni disainimaastik?

Konkurentsirohke – mööbli- ja sisekujundus maastik ning tekstiilidisain on valdkonnad millest ehk kõige rohkem rääkida oskan.

Selleks, et siin Kopenhaagenis end teostada peab jätkuma kannatust ja tahtejõudu. Ütleksin, et disainimaastik siin on väga kõrgel tasemel, kuid üsna suletud väike ringkond. Ehk pisut sarnane Eesti disainimaastikule selles mõttes. Arvan ka, et kuna Taani disain on tuntud üle maailma, siis disainerid on üsna mugavad ja traditsioone austavad, mis ei loo ehk kõige innovaatilisemat keskkonda, kuid viimastel aastatel on ka esile kerkima hakanud alternatiivsemaid ja põnevaid kihistusi, mis katsetavad piire ning liiguvad ehk piiridest väljagi.

Millised on suurimad väljakutsed Kopenhaagenis tegutsedes?

Isiklikul tasandil iseenda identiteedi avastamine ja arendamine. Laiemas plaanis hea võrgustiku ülesehitamine. Usaldusväärsus tekib alles siis, kui alustav disainer on siin paar aastat tööd teinud. Just äsja kooli lõpetanud disaineritel on üsna keeruline tööd leida. Samas, mida rohkem peab millegi nimel pingutama, seda magusamad on “võidud” ja väljakutsetega toime tulemine.

Kust saad enda tööde jaoks inspiratsiooni?

Värvidest, iseenda sisemistest protsessidest, arhitektuurist ja loodusest.

Mis Sinu töid iseloomustab?

Julgus ja pisut pöörasus, “eba-taanlaslikkus”, värvid ja rõõm mis nendega kaasneb, erinevad lihtsad kujundid, puhtus ja siirus.

Millised on mõned tööd, mille üle enim uhkust tunned?

Minu kui disaineri jaoks kolm ehk kõige “ah-haa” effekti tekitavamad projektid olid Condition X (2018), Sol (2019) ja Wave (2020). Midagi minu sees “klikkis” ja sain nende projektidega aru, kes ma disainerina olen. See on pidevalt muutumises olev protsess ja küsimus, mida ehk igapäevaselt endalt küsin – miks ma midagi teen ja kuidas ma midagi teen, kuid selleks, et jõuda järeldusteni tuleb võtta ette teekond.

Condition X oli projekt, mille käigus lõin 3D- prinditud seeria objekte, et tõstatada tähelepanu neuroloogilistele probleemidele.

Selle tulemusel proovisin sama esteetikat ja tunnetust edasi kanda mööbliseerias Sol ning peale Sol’i lansseerimist tundsin rohkem huvi kuidas luua ilma süümepiinadeta – seega töötasin taaskasutuskeskuses, et arendada välja mööbli- ja objektiseeria Wave.

Rohkem infot:

Wave (2020) http://kristellaurits.com/wave/

Sol (2019) http://kristellaurits.com/sol/

Condition X (2018) http://kristellaurits.com/condition-x/

Kui palju puutud kokku Eesti disainiga?

Loomulikult oleks tore rohkem Eesti disainiga seotud olla. Sel talvel / kevadel töötasin Eesti Kunstiakadeemiaga, et arendada näituse kontseptsiooni tekstiilidisaini osakonnale ning rahvusvahelise projektiga It’s (Y)our future tuleviku trendide teemadel.

Mida soovitaksid brändile või disainerile, kes soovib Taani turule siseneda?

Koputada igale uksele ja kui koputamine ei toimi, siis lüüa uks jalaga lahti. “No shame, no game” suhtumine ja enesekindlus, et toode / teenus, mida müüte on just see, mida Taani turg vajab.

Olen avastanud, et enesekindlusel ja julgusel on siin suur väärtus- jäädes samas alandlikuks ja mitte üleolevaks. See on peen piir mida tunnetada, kuid kuid tasub proovida.

Mis inspireeris sind looma Shifting Shapes kontseptsiooni? Miks just selline idee Eesti brändide tutvustamiseks?

Shifting shapes võttis lähtepunktiks kujundid ja värvid, mis tooksid esile Eesti disainibrändide omapära ning jätaksid ruumi toodetel särada. Töötasin välja iga brändi “karakteri” – kujundid, mis ümbritsesid tooteid ning kasutasid maksimaalselt 2-3 värvi.

Igal brändil oli seega oma kujundite kombinatsioon, mis liikus ühelt brändilt teisele, sellest ka nimi “shifting shapes”. Kujundid moodustavad meeldiva terviku ja seovad 6 firmat üheks kontseptsiooniks. Üheks eesmärgiks oli ka lihtsus ning sotsiaalmeedia sõbralikkus- et oleks võimalik pildistada üles tooteid põnevates kompositsioonides ja värvide settingutes.