Lavendlitalu: lavendlikasvatuse teerajajad Eestis

Birthe ja Taavi Liivandi on mõlemad pärit väikekohast, aga kogu täiskasvanuea Tallinnas elanud. Pärast esimese tütre Lisandra sündi, tekkis neil igatsus loodusläheduse ja maakodu järgi –eelkõige soovist õpetada lapsele, kust tuleb lehmapiim ja pakkuda talle võimalust metsas seenel-marjul käia.

„Ehkki juuri meil Hiiumaal ei ole, olime siin mitmetel suvedel käinud, sest Taavi onunaine on Hiiumaalt pärit. Teadlikult valisimegi hästi räämas vana talukoha, kus midagi korda tehes oleks kohe ka tulemust näha. Oleme mõlemad Taaviga kontorirotid ja töötame väga suurte rahvusvaheliste projektidega, kus tihtipeale läheb aastaid, enne kui tulemust näed. See vana talukoht andis võimaluse end loominguliselt välja elada,“ selgitab Birthe.

Talu ostuga tuli kaasa ka tükike maad, mis omakorda tekitas soovi midagi kasvatada, et oleks põhjust tihedamini nädalavahetusel saarele tulla. „Algselt tahtsime lambaid kasvatada. Aga linnainimestena, kes loomadest midagi ei tea, tundus see riskantne. Ja siis tekkis mul uitmõte kasvatada lavendleid, sest Taavi onutütar elab Nizzas ja teda külastades oleme näinud Provence´i uhkeid lavendlivälju. Mõtlesingi, et paradiisisaar Hiiumaa ja lavendel – sobib hästi,“ naerab Birthe.

Aiandusliidu soovitusel tehti mullaproov ja selle järgi pinnas sobis lavendli kasvatamiseks, sest talu paikneb loomulikult kivisel Kärdla meteoriidikraatri serval. „Lavendel armastab neutraalset pinnast, mitte happelist. Ja päikesekaardi järgi oleme Eestis ühes päikesepaistelisemas tsoonis. Lisaks on saarel talvel pehmem kliima kui mandril,“ räägib Birthe.

Mullaproovid võeti sügisel ja Birthe nägi vaimusilmas, et istutab kevadel akna alla silmarõõmuks paarsada taime. Abikaasaga nad täpset numbrit läbi ei arutanud ning hiljem selguski, et Taavil olid hoopis suurejoonelisemad plaanid. „Meie peres on nii, et mina olen rohkem realist, jalad maas ja Taavi on lennukas innovaator.  2018. aasta sõbrapäeval tuli ta töölt koju ja ütles mulle, et kallis naine, nüüd on nii, et elus ma rohkem lilli sulle ilmselt kinkima ei pea. Kakskümmend tuhat lavendlitaime on tellitud,“ naerab Birthe.

Taimed telliti Juhani puukoolist, kes omakorda hakkas Hollandist saabunud seemnetest taimi ette kasvatama. Juulikuus sõitis talu hoovi suur rekka, maast laeni beebitaimi täis, mis sõprade abiga maha istutati. „Sõbrad naersid, pidasid meid heas mõttes hulludeks aga ütlesid, et hätta nad meid ei jäta. Ja nii me siis 2018. aasta suvel juuli alguses, kolme päevaga, panime pidu ja tegime korralikud talgud.“

Suurimaks õnnestumiseks peab Birthe seda, et kingitud taimed kohe kasvama läksid. „Tegelikult risk ebaõnnestuda oli täiesti olemas, sest 2018. aasta suvi oli hästi põuane. Kastsime siin vagu vao kaupa kõiki taimi. Ilmselt ei ole üheski majapidamises nii palju jooksvaid meetreid voolikuid kui meil,“ muigab Birthe.

Eelmisest sügisest on Birthe ja Taavi Hiiumaale paikseks jäänud ning otsustanud kaugtöö kasuks. Lavendlitalu toimetamisi teevad nad põhitöö kõrvalt. „See on hetkel puhtalt lifestyle hobi ja nagu hobidega ikka, kipuvad need kallid olema. Nüüdseks oleme tootearendusega põllu tagasi teeninud ja natuke peale,“ selgitab Birthe.

Kuna kahekesi ei ole lavendlite hooldamine ja korjamine nende õitseperioodil mõeldav, on nad tipphooajaks üksjagu abilisi palganud. „Maksame neile hea meelega Hiiumaa mõistes korralikku töötasu, et saaksime selle kõik siin korras hoida. Ja siis ongi, et see, mis kätte jääb, siis vaatab, mis sellega saab – tootearendust teha ja uutele põnevatele toodetele mõelda.  Aga jah, elatusallikas ta kuidagi ei ole,“ räägib Birthe.

Olles talus juba mõnda aega toimetanud, käis Birthe Hiiumaa muuseumis talukoha ajalugu uurimas. „Mind hästi huvitas see vana talukoht, et mis siin on olnud või mis ma teada saan. Ja ma ei leidnud väga midagi peale paari vana foto pererahvaga. Ja siis teisel aastal ehitasime siin suvel väljas ja üks auto sõitis hoovi. Mees tuli rooli tagant välja, võttis pagasnikust ratastooli ja pani ühe vanaproua sinna istuma. Nad tulid meie juurde ja vanaproua hakkas siira rõõmuga tänama, et me seda talukohta korda teeme. Ta jutustas, et see oli olnud tema vanaisa talu, mis kahjuks suguvõsast pärandustega välja sai müüdud. Ja siis rääkis ta meile loo talu asutajatest Andrusest ja Mariest. Marie oli Pühalepa küla ravitseja, kes kasvatas siin ise ravimtaimi – selle sama koha peal, kuhu meie oleme täna rajanud lavendlipõllu. Küla elanikud, kes linna tohtri manu ei jõudnud minna, tulid tema juurde abi saama. Ja siis mul tõusid ihukarvad püsti, et selline saatusemäng. Ühtepidi väga äge, et saatuse tahtel viime selle talukohaga edasi seda pärimust, et siin kasvavad ravimtaimed,“ mõtiskleb Birthe.

Veel teinegi müstiline lugu on seotud noorema tütre Liisa nimega. „Selle sama vanaproua sugulased käivad meil iga suvi külas. Tulevad ja vaatavad, et oo nii äge, eelmine suvi olid kõhuga ja nüüd on laps sündinud. Uurivad, mis siis beebi nimi on. Ütlen Liisa ja ühel naisel hakkavad pisarad voolama. Ta küsib, et kas ma tean, kes siin talus oli Liisa. Selgub, et Liisa ja Gustav olid need, kes tegid vanast talust uue talumaja edasiehituse. See, kus me praegu elame, on talu uus osa, mille nad ehitasid. Nüüd on meil siin siis Lavendlitalu Liisa. Ajalugu nagu mingil määral hakkab korduma. Kui ma siin giidituure teen, siis vahel räägin seda lugu ja see läheb emotsionaalselt inimestele nii korda, et pisarad hakkavad jooksma. Me justkui pidime siia oma asja ajama tulema – see on täitsa meie koht. Ennast paneb ka muigama, sest muidu ma väga selliseid asju ei usu, aga mingi saatusekäpp siin mängus on,“ räägib Birthe.

Lavendel on tuntud aroomiteraapia taim, mis rahustab meeli, lõõgastab ning tekitab hea une. Looduskosmeetikas ja nahahoolduses kasutatakse seda ka raviomaduste tõttu – lavendel aitab akne ja psoriaasi korral, niisutab, rahustab nahka ning on desinfitseeriva ja põletikuvastase toimega. Lavendel pakub leevendust ka päikesepõletuse ning putukahammustuste korral.

Hetkel kasvavad Lavendlitalu põllul needsamad kakskümmend tuhat taime, mille Taavi Birthele kinkis. „Mõlemad on Inglise tähklavendlid. Kümme tuhat taime on ühte sorti, eesmärgiga teha hüdrosooli ja eeterlikku õli ning teised kümme tuhat on dekoratiivne sort. Nad on aretatud külmakindlaks ja seetõttu kasvavad ka Eesti tingimustes. Lisaks on mõlemad neist ka kulinaarias kasutatavad ning näiteks Hiiu Gourmet väärindabki neid maitseelamusteks.“

Hüdrosooli ja õlitaime saak niidetakse traktoriga, millel on taga koguja. Sellest teevad Birthe ja Taavi kohapeal ise hüdrosooli, millest omakorda valmivad näovesi, saunaaroom ja lõhnavesi. Hüdrosoolilt saadud eeterlik õli läheb looduskosmeetika sarja, mida Birthe hakkas tegema pärast seda, kui sai terviseametilt vajalikud sertifikaadid. Ta tõdeb rõõmuga, et kohapeal valmib 100% lavendli eeterlik õli. „Tegime Saksamaal ära laborkatsed, et teada saada, kas Eestis kasvava lavendli eeterlik õli tuleb 100% ja meie rõõmuks saame kinnitada, et eeterlik õli, mis siit tuleb on täiesti 100% eeterlik õli.“

Dekoratiivse lavendli saak korjatakse aga punt pundi haaval vanakooli meetodil sirbiga. See on aeganõudev käsitöö – pärast korjet kimbud kuivatatakse ja seejärel hõõrutakse kimp kimbu haaval käsitsi õiepuru taimevarte küljest lahti. „Kuivatatud lavendli õiepuru müüme lahtiselt koostööpartneritele, kes teevad sellest erinevaid tooteid. Lõuna-Eestis tehakse näiteks tatrapatju, kuhu läheb meie mahelavendel sisse. Murimäe Veinikelder teeb käsitöö vahuveini meie lavendliga,“ selgitab Birthe.

Birthe sõnutsi peitub Lavendlitalu toodete võlu puhtas tooraines. „Ma tean ise, millest ma tooted teen ja lasen teha. Ma tean, et me oleme mahemärgistusega ja kemikaalide vaba. Me tõesti siin ei piserda-pritsi ega väeta. Ma täiesti usun sellesse puhtasse naturaalsesse toorainesse. Mul oli tegelikult aastaid kätega olnud probleem – need surid öösiti ära. Käisin mitu talve füsioterapeudi ja eriarstide vahet Tallinnas. Ega ma enne tegelikult ei olnud lavendliusku aga pärast lavendliõli ja kätekreemi regulaarselt kasutamist saan öösiti magada, käed ei sure enam ära. Füsioterapeudi juures ma ei saanud abi, aga looduskosmeetika kasutamisega olen täna oma vaevusi oluliselt vähendanud.“

Pere on ka ise Lavendlitalu kosmeetikasarja suur fänn. „Kõige viimane tootearendus  –  käte- ja kehakreem on meie enda peres kujunenud hitiks. Saime selle valmis detsembrikuus ja tänaseks läheb meil peres kuues totsik. Kõik kasutavad. Olen ka kogu meie näohooldussarja suur fänn. Näovett kasutan toonikuna, näoseerumit enne oma öö- ja päevakreemi,“ räägib Birthe.

Tippõitseperioodiks, kaheks nädalaks, toob kohalik Kassari mesinik lavendlipõllu serva mesitaru, et saaks valmida tõeline gurmeetoode – lavendlimesi. „Selle idee käis meile välja Kassari Lemmena mesindustalu mesinik Viive-Kai, kes on olnud Eesti koondise korvpallur USAs. Tema sai seal proovida lavendlimett ja kui nägi, et rajasime lavendlipõllu pakkus meile selle idee välja. Tema isa, kes peab Kassaris mesitarusid toob meile õitse perioodiks spetsiaalselt ainult ühe taru, et mesilased ei läheks tegema lisakorjet ja varuks õienektari lavendlipõllust. Nii kui saak on koristatud, viime taru tagasi.“ Maitse osas toob Birthe välja, et lavendlist saadud mesi on nagu mesi ikka, aga kui võtta võrdluseks kõrvale teised meed, saab maitse erinevusest kohe aru. Sõltuvalt hooajast toodavad mesilased ühe taru kohta 10-15 kg mett ning Lavendlitalu e-poes müüakse mesi kiirelt läbi.

Lavendlitalu asub maantee ääres ja õitsev lavendlipõld kõnetas möödasõitjaid juba esimesel aastal. „Me ei osanud tegelikult ette näha, mis me lavendlipõllu istutamisega endale privaatsuse mõttes teeme. Kohe esimesel aastal, kui saak õitsema hakkas, tundsid inimesed huvi, et mis kartulisort siin kasvab. Algul tahtsime oma privaatsust hoida, kuna see oli meie suvekodu. Proovisime õue peale kippuvatele inimestele viisakalt selgitada, et oleme tootmistalu ja ei ole külastuseks avatud. Kolmandal suvel saime aru, et see vastupanu ei aita, sest õitseperioodil on väga raske turiste ära ajada. Eelmisel aastal, kui olime looduskosmeetika sarjaga välja tulnud otsustasime, et proovime siis pigem kohapeal müüki teha. Ja väga hästi toimib – põhimüügi teemegi juulikuus kolme nädalaga. Aastaringselt peame lisaks e-poodi,“ räägib Birthe.

Õitseperioodil toimuvad lavendlipõllul ka fotosessioonid ning selleks puhuks on vaja, et põllul suurt umbrohtu ei kasvaks. „Kuna oleme mahetootjad ja ei kasuta tõrjevahendeid ega väetiseid, on umbrohi ikkagi varmas tekkima. Korra hooaja alguses rohime põllu läbi ja valmistame hooajaks ette. Aga jooksvalt teevad suure töö ära meie suvesassud ­– lambad, kelle üks lambakasvataja meile igaks suveks toob. Juulikuisel õitseperioodil võtame nad põllust ära ning pärast seda laseme põldu tagasi. Kuni sügiseni nad siis majandavad seal, söövad umbrohtu ja siis lähevad lambakasvataja lauta tagasi.“

Birthe sõnul naudib kogu pere enim juulikuist õitseperioodi. „See on nii eriline hetk, kui nad õide puhkevad. See on küll hästi lühike periood aga laeb emotsionaalselt ja toob hingerahu. Ühtepidi motiveerib ka kohalike hiidlaste tänu, et me oleme selle vana talukoha taastanud. Teistpidi külastajate vahetu emotsioon, mis samuti annab energiat, et jätkata,“ räägib Birthe.

Lisaks toob ta välja, et looduskosmeetika sarjale on tekkinud püsiklientide võrgustik, kes neid tooteid fännavad. „Selle üle on mul siiras heameel, et need tooted müüvad ja inimesed oskavad mahetooteid väärtustada. Kui kuuled tagasisidet, et noor tüdruk proovis apteegikosmeetikat, mis teda ei aidanud aga sai naha ilusaks ja säravaks hoopis meie mahelavendli looduskosmeetika toodetega, siis see läheb korda.“

Samas tõdeb Birthe, et konkurents looduskosmeetika turul on märkimisväärne. “Meie turundustegevusele aitab kindlasti kaasa paradiisisaare Hiiumaa kuvand ise ning ühtlasi Hiiumaa rohemärk, mis antakse kohalikele ettevõtjatele-tootjatele, kes kasvatavad kohapeal ja väärtustavad rohelist mõtteviisi ning mahetootmist.“

Viimasel ajal on Eestisse tekkinud mitmeid teisigi lavendlikasvatajaid. „Tundub, et inimesed on meid märganud ja aru saanud, et Eestis lavendel kasvab. Internetist võib leida hobikasvatajaid ja aednikke, kes näiteks lõõgastus-aroomiteraapia sessioone teevad. Ka meie sõbrad on lavendlipisikuga nakatunud ja kasutavad seda aiadekoratsioonis palju rohkem. Ma usun siiralt, et oleme mingil määral suunanäitajad olnud. Aga võibolla ka teised on tulnud selle idee peale juhuslikult, ega ma ei tea ju, ei ole küsinud,“ muigab Birthe.

Birthe avaldab õhinaga, et soovib looduskosmeetikasarja laiendada ning hetkel on tootearenduses šampoon ja palsam, millega on plaan sügis-talvel välja tulla. „Sämplereid olen siin juba ise saanud testida-kasutada. Sõbrannad kasutavad. Tagasiside on hea. Aeganõudev ongi Terviseametiga dokumentatsiooni kooskõlastamine ning koostööpartneri, tootja Magrada Cosmetics Eesti, tootmistsüklisse mahtumine,“ räägib Birthe.

Ehkki saak on lavendlipõllult iga aastaga parem, on tootmismaht piiratud ka põllu suuruse ja sellelt saadavad eeterliku õli kogusega. „Tegelikult siin kõrval on meil ülesharitud maa, mida hoiame söötis. Meie tänane tootmismaht on piiratud meie põlluga. Me võiksime täna juba toota rohkem aga hetkel dikteerib looduskosmeetikasarja tootmismahud hüdrosooli ja hüdrosoolilt saadav eeterliku õli kogus. Eelmise aasta õli väärindasime ära kehakoorijates, käsitööseepides ning käte- ja kehakreemis. Seerumi tegime kaks hooaega tagasi. Nüüd ongi küsimus, kui palju eeterlikku õli šampooni ja palsamisse ära kulub. Kas ma saan seerumit nüüd teha või tuleb oodata jälle uut hooaega. Hästi palju dikteerib eeterliku õli kogus, et kui palju ja mida ma saan toota,“ selgitab Birthe.

Lisaks dikteerib Birthe sõnul tootmismahu ka saagikus. „Näiteks eelmisel aastal oli väga kasin saak. Nagu põllumeestel ikka on aastad erinevad. Sel aastal saak tuleb, aga pisut hiljem. Tihti soovitakse ka meie lavendliõli osta, kuna oleme sertifitseeritud mahekasvatajad. Aga meil ei ole seda lihtsalt pakkuda, sest väärindame selle koguse, mis me põllult saame ise ära oma looduskosmeetika sarjas. Loomulikult võiks siin olla hullud väljad, aga meil on võimalus laieneda ainult selle ühe söötis põllu jagu, rohkem hetkel maad ei ole. See on teisipidi ka otsustuskoht, et kas me seda tahaksime. Täna põhitöö kõrvalt me jõuame sellist põldu pidada aga suuremaks laienedes peaksime ka ärimudeli ringi tegema.“

Fotod ja tekst: Sirje Sinisoo