Artist Series: Samelini juht Leida Kikka
02.09.2021
Samelin on Eesti tunnustatud saapatootja, kes on tegutsenud aastast 1945, mil seda nimetati naha- ja jalatsikombinaadiks. Samelini nime all alustati tegevust 1994. aastal. Leida Kikka on Samelinis kindla kĂ€ega tegutsenud 1987. aastast. Samelini Artist Series on pĂŒhendatud Leida Kikka pikale teekonnale ĂŒhe Eesti tunnustatuima ja pikaaegsema jalatsvabriku juhina.
Leida Kikka on Ă”ppinud hoopis Ă”igusteaduskonnas ja nagu ta ise ĂŒtleb: âMa tunnen, et minus on kaduma lĂ€inud tohutult hea advokaat. Minu unistus oli alati saada tippadvokaadiks.â
Aga tee viis Leida hoopis jalatsivabrikusse, kus ta alustas kaadriinspektorina. Endale omase ambitsioonika ja vĂ”itleja vaimuga, sai temast kaadriosakonna juhataja, seejĂ€rel kaadri- ja koolitusosakonna juhataja ning peagi tĂ€itis ta juba direktori asetĂ€itja ĂŒlesandeid kaadri koolitusosakonna sotsiaalse arengu alal. âTegelikult olin ma siis juba asedirektor.â
Usk jalatsivabrikusse ja Leida sihikindlus on viinud selleni, et praegusel hetkel on temal tegevdirektorina 98% osalus Samelinis, ĂŒlejÀÀnud osa on vanadel töötajatel, kes on jÀÀnud missioonitundest.
Samelini pikk tegutsemisaeg on möödunud tavapĂ€raste mÔÔnade ja tĂ”usudega. âEi ole Ă€ri, kus kĂ”ik toimuks kogu aeg ludinal. EttevĂ”tjana pead arvestama ka tagasilöökidega.â
Esimesed tellimustööd tulid algusaastatel itaallaste kĂ€est, kes soovisid Gore-Tex matkasaapaid. âKuigi sel hetkel tĂ€psed teadmised puudusid, siis ĂŒtlesin neile, et teeme Ă€ra! Hommikul alustasime lĂ€birÀÀkimistega ja Ă”htul kirjutasime lepingule alla. See kogemus oli hindamatu, sest saime teadmised, kuidas kĂ”rgtehnoloogilisi saapaid valmistada.â
PÀrast itaallasi tulid juba soomlased, kes soovisid jÀrjest allhankeid ja tÔid enda tuttavaid klientideks. Samelin on teinud allhankena aja jooksul saapaid tuntud rahvusvahelistele brÀndidele nagu Dr. Martens, Debenhams, Rossignol, San Marco.
Leida silm sĂ€rab, kirjeldades, kuidas Tartu Samelini tehases valmivad saapad nii NATO sĂ”duritele kui ka private label-i all teistele vĂ€iksematele Eesti brĂ€ndidele. âMeie suur leib on militaarjalatsid. Need on suured tellimused â kogused ei ole mitte sadades vaid kĂŒmnetes tuhandetes. Teeme neid NATO sĂ”duritele ja nĂŒĂŒd oleme teinud ka Norra, Rootsi ja Soome jaoks. Kliente leiame me nĂ€iteks sĂ”jamessidelt â sel aastal toimus ĂŒks Abu Dhabis, kus me kĂ€isime nĂŒĂŒd juba neljandat korda.â
Eelmisel aastal sai Samelin uue tootearendusjuhi ja seelĂ€bi on produktiivsus kiirelt tĂ”usnud ning ĂŒha enam proovitakse teha oma jalatseid. Naerdes sĂ”nab Leida, et eelnevalt on nende tootearendus lĂ€nud sedamoodi, et kui Samelin mudeli valmis saab, on see juba ammu moest lĂ€inud.
âSee mudel, mis meil praegu on â oleme seda teinud 30 aastat ja nĂŒĂŒd ta tuli uuesti moodi. See on lahe! Paneme teised nahad ning vĂ€rvid â ja Samelin ongi jĂ€lle moodne.
Kogu Samelini tootmine toimub nende Tartu tehases ja nii on see alati olnud. Kuskil mujal tootmine ei tasuks Leida sĂ”nul ennast Ă€ra. âSelleks on mitu pĂ”hjust. Esiteks on miinimumkogused â ma peaksin ostma materjali ja saatma Aasiasse ning tootmine vĂ”tab mitu kuud aega. SeejĂ€rel transport siia tagasi ja ka kvaliteet ei ole kĂ”ige parem. Tuleks saata inimene kohapeale, kes tegeleb kvaliteedi jĂ€relvalvega. Et see kĂ”ik ennast Ă€ra tasuks, peaksid ka kogused suured olema.â
Samelini suund saabaste tootmisel on funktsionaalsus, millel on ka oma pĂ”hjused. âEsiteks ei ole me piisavalt kiired, et kiirmoega kaasas kĂ€ia. Teiseks on sellel ka rahaline pĂ”hjus. Jalatsikuju annab liist ja selle vĂ€lja arendamiseks on vaja vĂ€hemalt 70 liistu, mis nĂ”uab tohutult aega ja ressurssi.â
Leidat ennast huvitavad hoopis erinevad uued materjalid ja tehnoloogiad: Ă”likindel, lĂ”ikekindel, naelakindel, saekindel. Arendatakse ka miinikindlaid saapaid. “Erinevad funktsionaalsused, mis teevad saapa veelgi tugevamaks ja vastupidavamaks.”
âSee on minu mudel. Kuigi ma ei tea jalatsitest midagi, siis see on ainuke, mis on minu disainitud ja minu lemmik.â
Hetkel teeb Samelin tööd ka private label-itele, mis tĂ€hendab, et Samelin töötab vĂ€lja liistu, otsib materjalid ja loob prototĂŒĂŒbi. Need kogused on aga vĂ€iksed, vĂ”rreldes Samelini pĂ€evase vĂ”imekusega, mis on 400 saabast.
Tartu tehasehoonest Ôhkub Leida positiivsust ja töökust. Leida Kikkal on lÔputult lugusid, mida jutustada. Tema energilisus mÔjub ka töötajatele, kellega ta mööda tehasehoonet jalutades suhtleb.
Möödaminnes mainib ta, et trepp on tehtud koostöös Navitrollaga. Trepi vÀrvideks on Samelini logo vÀrvid: kollane-sinine-valge.
âMa olen optimist, kes otsib positiivsust kĂ”iges. Ăks hetk ma mĂ”tlesin, mida see jalatsitootmine on mulle andnud. PĂ€ris lĂ”ppkokkuvĂ”tet ei tee, aga vahekokkuvĂ”tte vĂ”ib teha kĂŒll. Nii huvitav elu on olnud â ma olen reisinud palju, kĂ”ik need inimesed, keda olen kohanud on nii omapĂ€rased ja pĂ”nevad â iga kultuur on erinev, millised kohtumised ja huvitavad messid. Ma olen kĂ€inud lĂ€bi peaaegu nii palju riike kui vana ma ise olen â 59 riiki kokku.â
Leida arvab, et advokaadi elu poleks olnud nii huvitav ja positiivne. âEga keegi ei palka ju advokaati, et midagi lahedat koos teha.â
Leida Kikka töökust on hinnatud ka laiemalt â ta on Tartu ettevĂ”tlik daam, Aasta naine, Tartu aukodanik ja ValgetĂ€he ordeni kavaler. âMĂ”nikord mĂ”tlen lĂ”petamise peale, aga siis iga autasuga tuleb uus energia, mis utsitab jĂ€tkama. Ja mulle meeldib ju pĂŒĂŒnel olla, tagasihoidlik ma kindlasti ei ole. Tagasihoidlikkus ei ole ka voorus.â
âMa vĂ”in töötada Ă”htul kella ĂŒheksani, aga kui ma astun uksest vĂ€lja, siis on minu tööpĂ€ev lĂ”ppenud.â
“Nii vana inimest ei tohi lĂ€hedalt pildistada,â ĂŒtleb Leida naerdes, âkortsud jÀÀvad peale!â
Fotod: Iris Kivisalu.