Ekspertide nÔuanded: muuda lihtsate vahenditega kodu hubasemaks

Ekspertide nÔuanded: muuda lihtsate vahenditega kodu hubasemaks

23.03.2020

Eesti feng shui looja Siret Seeder ja Ruumilabori looja, disainer ja pikaajalise sisearhitekti kogemusega Andres Labi jagasid meile oma mĂ”tteid, kuidas kerge vaevaga kodu ilmet vĂ€rskendada ja seal olemise veelgi mĂ”nusamaks teha.

Mis on suurim viga, mida inimesed kodu kujundamisel teevad?

Siret: Minu kliendikogemused ĂŒltevad, et Eesti kodude peamine probleem on liiga tugev yang-energia ĂŒlekaal. Kui inimesed elavad vĂ€ljaspol kodu vĂ€ga aktiivset ehk yang elu ning sarnane energia domineriib neil ka kodus, siis hakkavad ĂŒhe energia ĂŒlekĂŒlluse tulemusena inimese suhted, tervis, heaolu nĂ”rgenema.

Andres: Ma ei söandaks öelda, et inimesed kodu kujundamisel vigu teevad. Kuni nad end isiklikus kodukeskkonnas hĂ€sti tunnevad, on kĂ”ik ju hĂ€sti. Pigem on mul soovitus end trendidega kurssi viia, seejĂ€rel neid ideid endale sobivalt modifitseerida vĂ”i lausa neile vastupidiselt tegutseda. Tavaliselt sĂŒnnivad just nii parimad lahendused.

Mis on elemendid, mis vĂ”ivad kodus kogu harmoonia sassi lĂŒĂŒa?

Siret: Kui inimene elab kodus, mis ei ole energeetiliselt tema oma. Sellist ĂŒhte kindlat kodu energiat hĂ€irivat detaili, mis kehtib kĂ”ikide kodude puhul, ei ole olemas. Tugeva mĂ”ju annab kindlasti ebakorrapĂ€raste vormide kasutamine, nĂ€iteks kolmnurkse vormiga tuba, neelavad teravnurgad jne.

Andres: Seda on ĂŒheselt vĂ€ga raske öelda. KĂŒsimus on ju ka selles, kas harmoonilise lahenduse loomine ja hoidmine on eesmĂ€rk omaette. MĂ”nele meeldib ruum, kus on palju asju, segadust; teine armastab minimalistlikku ja tĂŒhja ruumi. TĂ”siasi on, et kodul on kalduvus sassi minna. Ka minimalistlikud ruumid vajavad korrastamist. Oluline on raamistiku olemasolu, mĂ”te, miks nii. See loob tunde harmoonilisusest. Raamatutest lookas riiul on samavĂ”rd osake ruumikujundusest kui kolm ajakirja tĂŒhjal riiulil. Kui aga puudub idee ruumi kasutamisest, funktsioonid on lĂ€bisegi paisatud ja asju on rohkem kui hallata suudetakse, siis ongi ruumi tasakaal rikutud.

Miks kasutada vÀljaspoolt abi kodu kujundamisel?

Siret: KĂ”ike ei pea ise oskama. Uued suunad, vĂ”imalused, materjalid, tehnoloogiad muutuvad pĂ€ris kiiresti. Abi kasutamine aitab nĂ€ha oma kodu ja ideid teise nurga alt.

Andres: TĂ”si, kodu kujundamisega saavad vĂ€ga paljud suurepĂ€raselt ise hakkama. Koostöö sisekujundajaga on mĂ”nes mĂ”ttes nagu reisimine giidiga. Inimene vĂ”ib iseseisvalt maailmas ringi reisida ning nĂ€ha fantastilisi paiku. Reisimine koos giidiga vĂ”ib aga lisada mitmeid pĂ”nevaid nĂŒansse ja soovitusi, mida iseseisvalt ei pruugi avastada. Sisearhitekti roll on nĂ€idata kliendile vĂ”imalusi ja tĂ”estada, et saab ka teisiti kui ollakse harjunud nĂ€gema.

Kuid on ka ĂŒks vĂ€ga praktiline pĂ”hjus – planeering. MillegipĂ€rast ei pöörata ruumi kujundamisest rÀÀkimisel planeeringule samavĂ”rd tĂ€helepanu kui ruumi vĂ€limusele ja viimistlusele. HĂ€sti toimiv planeering on aga hea lahenduse vĂ”ti. Just funktsionaalse skeemi vĂ€ljatöötamisel saab sisearhitekt kodukujundajale abiks olla.

Millest peaks alustama kodu kujundamisele ja sisustamisele mÔeldes? Mis on kodu kese, keskpunkt?

Siret: AnalĂŒĂŒsima tĂ€psemalt, mis on minu vajadused ja eeldused kodule. PĂ”hjalik eeltöö on alus Ă”nnelikule kodule. NĂ€en tihti kiirustatult loodud kodusid ja siis pöördutakse abi saamiseks minu poole.

Andres: Nagu iga ettevĂ”tmise puhul, on tark alustada tegevusplaanist. VĂ€ga ratsionaalsed teemad: mida soovitakse saavutada, milline on eelarve ja milline on ajakava? Kujundamine vĂ”tab aega, tĂ€hendab kulutusi ja eeldab plaani vĂ”i projekti olemasolu. Kas projekti kaasatakse ka sisearhitekt, seda peab inimene ise otsustama, aga see tuleks lĂ€bi mĂ”elda ĂŒsna varases staadiumis. Kindlasti on planeering see, kus professionaali abi vĂ”iks Ă€ra kuluda. Kuid sellega vĂ”ib sisearhitekti panus ka piirduda.

Öeldakse, et köök on kodu sĂŒda. VĂ”ib-olla on selleks aga hoopis elutuba vĂ”i söögituba. KĂ”ik sĂ”ltub pere harjumustest, eelistustest ja hoiakutest.

Siret, kuidas siis aidata inimest, kes on kiirustades oma kodu loonud?

Alustame analĂŒĂŒsist: kes elavad siin kodus? Selle info pĂ”hjal arvutan vĂ€lja sĂŒnnihetke energiad. Teiseks, missugune on nende inimeste elustiil ja vajadused?

Kui probleem on tugev, siis esmalt lahendame probleemi ja hakkame tegutsema sammhaaval. NĂ€iteks kui suhe on keerulises seisus, siis ma kogu tervikut ei vaata, vaid alustan magamistoast. Kui inimesel on huvi, siis hiljem jĂ”uame niiöelda tagurpidi vĂ€lja kogu koduni. Kaasaja pĂ”hiprobleem on see, et kodu on liiga yang ehk aktiivne ja inimene ei rahune maha, on pidevas Ă€rritusseisundis.

 Mis on parimad nipid kodu muutmiseks harmooniliseks?

Siret: Kui kasutad kodu kujudamisel feng shui peamisi printsiipe: yin/yang harmooniat, nelja elemendi tasakaalu ja viie stiihia teooriat teadlikult, siis ongi sinu elu tasakaalus, harmoonias. Pane tĂ€hele, et sinu vajadused aja kulgedes muutuvad, ole sellest teadlik ja vii vajalikud muutused oma kodus ning elus sisse.

Andres: Kindlasti valgustus. Ja ma ei pea silmas Ă€geda lambi valimist vĂ€limuse jĂ€rgi. MĂ”tlen valgust ja valgustatust, erinevaid reĆŸiime ja spektreid. Tore, kui ruumis on mĂ”ni silmapaitav disainvalgusti vĂ”i vintage pĂ”randalamp, kuid muljet loov meeleolu tekib Ă”igest valgusest. Valgustus kĂ€tkeb endas palju erinevaid vĂ”imalusi.

Kunst, fotod ja pildid seintel on elemendid, mis ruumis positiivset meeleolu loovad.

Harmooniat lisavad taimed. Rohelus, kuni seda pole liiga palju.

Liialdused on kerged tulema. VĂ€ga tihti pingutatakse ĂŒhe vĂ”i teise vĂ”ttega ĂŒle. Kui eesmĂ€rk pole „raputada“, vaid harmoonilise keskkonna loomine, on vĂ”tmesĂ”nadeks tasakaal, mÔÔdukus, ĂŒksikud aktsendid.

Siret, mis on need feng shui peamised printsiibid lahtiseletatult?

Nelja elemendi analĂŒĂŒs kodus vastab inimese kahele pĂ”hivajadusele – esiteks turvatunne ja teiseks kontroll info liikumise ĂŒle. Selleks, et inimene tunneks end hĂ€sti ruumis, maastikul, seltskonnas, perekonnas, tuleb tĂ€ita inimesele kahte olulist vajadust. Esimene neist on turvatunne ja teine kontroll informatsiooni liikumise ĂŒle ehk turvaline ja kaitstud tunne. Turvalisuse mĂ”iste on aja jooksul oluliselt muutunud. TĂ€napĂ€eval mĂ”istame sĂ”napaari „turvaline tunne” all eelkĂ”ige fĂŒĂŒsilist kaitset vĂ€lismaailmast tuleva vĂ”imaliku rĂŒnnaku eest. Vanad hiinlased tajusid turvalisuse tunde all hoopis inimese paigutumist ruumis.

Yin/yang harmoonia: feng shui ĂŒks pĂ”himĂ”isteid on yin/yang energia. Oma kodu luuakse selleks, et rahustada maha liiga kiiresti liikuvat energiat. Mida enam me oma kodus mugavust, heaolu loome, seda enam me yangenergiat niiöelda „yinistame“. Yin/yang ei ole pelgalt nimisĂ”nad naine ja mees vĂ”i tugev ja nĂ”rk. Feng shuis rÀÀgitakse yin/yangist pigem kui omadussĂ”nadest. Me rahustame ruumi ehk yinistame ruumi vĂ”i me aktiiveerime ruumi ehk yangistame ruumi. Igal ruumil on erinev energia. Elutuba on aktiivsem ehk yangim, magamistuba (magamine on yin tegevus) pigem yin kujundusega.

Viis stiihiat meis ja meie ĂŒmber: hiinlased usuvad, et kogu universum jagatakse viieks stiihiaks – maa, metall, vesi, puu ja tuli. Ideaalis peavad energiad olema tasakaalus ja kui mĂ”ni energiatest domineerima hakkab, kaob tasakaal ning tekivad probleemid. Nende energiate tasakaalustamise ja rohkendamine ongi feng shui peamine praktiline ĂŒlesanne. Need viis stiihiat on kĂŒll erinevad, kuid ĂŒksteisega tihedalt seotud. Stiihiate vahel toimub ĂŒhtne ja loomulik liikumine ehk tsĂŒkkel. Vastavalt vajadusele saab erinevaid elemente ja energiat lisada vĂ”i vĂ€hendada, ĂŒksteist toetada.

Missugused on need 5 stiihiat?

Siret: Maa on kindel ja stabiilne, toetub alati nelja jalaga maale. MĂ€rgusĂ”na on kindlustunne.

Metall on samuti kĂ”va materjal, kuid kĂ”rgel temperatuuril sulab. Metallist tehakse teravaid esemeid, mis omakorda lisab otsekohest ĂŒtlemist. MĂ€rgusĂ”na on kvaliteet.

Vett iseloomustab pidev liikumine, voolamine oma eesmĂ€rgi poole. Kui ĂŒks tee ei sobi, haarab ta uuest vĂ”imalusest kinni. MĂ€rksĂ”na on voolavus.

Puu kasvab alati ĂŒlespoole, valguse poole. Hea aasta puhul kasvab rohkem, kehvema puhul vĂ€hem. MĂ€rgusĂ”na on kasv.

Tuli on vaheldumine ja muutumine. Tule abil luuakse uusi materjale ja vÔimalusi. MÀrgusÔna on muutumine.

Kust alustada, kui soovida kodu muuta hubasemaks ja harmoonilisemaks?

Siret: 80 protsenti informatsioonist liigub silmade kaudu. Seega mine tĂ€na oma koju kui vÔÔras ja vaata, mida sa nĂ€ed kui lĂ€hened majale. KĂŒsi endalt, millised on sinu tuntet ja kas teekond koju on meeldiv. Ava kodu uks (kas see on mugav), vaatle, missugune vaade avaneb koduukselt jne. Loo selline kodu, mis pakub silmale ja hingele rÔÔmu.

Andres: See on seotud konkreetse ruumiga. Kui on soov ruumi meeleolu muuta, tuleks lĂ€bi viia pĂ”hjalik analĂŒĂŒs. Kas asjaosaliste enda poolt vĂ”i kellegi erapooletu kaasabil. Ja kirja panna, mis on hĂ€sti, mis hĂ€irib, millised on vĂ”imalused? Vahel piisab seinte vĂ€rvimisest. Teinekord on vaja muuta valgustust vĂ”i vĂ€lja vahetada mööbel. KrĂ”lovi valmi (Kvartett) vaimus asjade ĂŒmbertĂ”stmine ei ole kindlasti tulemuslik.

Millised on praegu suurimad trendid ja suunad, millega kodu sisustamisel arvestada?

Siret: Feng shui vanuseks loetakse 5000 aastat, ruumi sisse kolis see energiaĂ”petus 2500 aastat e.m.a. Seega ei saa me siin rÀÀkida uutest trendidest, kuigi, jah, feng shui vĂ”tab kasutusse ka moodsa aja tehnologia, materjalid, vĂ€rvigamma ja on oma olemuselt avatud uuendustele. Feng shui ise uusi trende ei loo.

Andres: Trendide teema on huvitav. KĂ€isin hiljuti ehituspoes, et osta bordĂŒĂŒri ĂŒhe projekti tarvis. Selgus, et bordĂŒĂŒre ei mĂŒĂŒda, sest need pole moes. Probleem tekibki, kui kauplusesse vĂ”i salongi minnes pĂ”rkub vaid trendikate asjade otsa. Sealt on ĂŒks samm ĂŒksluisuse ja maneerlikkuse juurde, sest samad asjad on igal pool. Nagu IKEA mööbliga sisustatud ĂŒĂŒrikorterid. IKEA pole halb, kui seda oskuslikult ja loominguliselt teiste brĂ€ndidega kombineerida.

Alternatiivsete valikute ja lahenduste loomine paneb ebamugavasse olukorda ja nĂ”uab pingutust. Siit algabki ruumikujundus. Trendid aitavad inimestel sisustusmaailmas orienteeruda ja ĂŒldiselt „heaks kiidetud “ valikuid teha, kuid kindlasti ei pea nendega liiga palju arvestama. Samas, mitte keegi ei keela trendikas olla, kui see inimese Ă”nnelikuks teeb.

Kuidas luua kodus head energiat?

Siret: Hea energia on siis, kui kodu vastab sinu soovidele ja vajadustele. Kodu, mis pakub sinu silmale ilu ja rahu. Kodu, mis on loodud sinust lĂ€htuvalt (mitte teistele nĂ€itamiseks). Kodu, kus saab hĂ€sti magada, kus inimesed on terved ja kus suhted inimeste vahel on harmoonilised. Minu hiilnasest feng shui Ă”petajal oli sellele kĂŒsimusele lihtne vastus: hea feng shui loob kodu neljakandiline alusvorm (ruut vĂ”i ristkĂŒlik) ja sellest tulenev sujuv, inimest toetav energia liikumine.

Andres: Lemmikloomad. Muusika. Positiivne ellusuhtumine. Asjad, millel on oma lugu vĂ”i vÀÀrtus inimese jaoks, on alati abiks hea energia loomisel. Kui ĂŒmbritsed end asjadega, mis sulle meeldivad, siis kiirgab see positiivset energiat.

Milliseid vÀrvitoone on kodu erinevates tubades tark kasutada? Millised vÀrvid rikuvad kodu head energiat?

Siret: Kindlasti kasuta neid vĂ€rvitoone, mis sulle meeldivad, mis sind lĂ€bi viie stiihia teooria toetavad. Ei ole olemas halba vĂ€rvitooni, on inimeste erinevad vajadused, ruumide erinevad proportsioonid, mis mĂ”jutavad vĂ€rvide kasutamist.

Andres: KĂ”ik vĂ€rvitoonid sobivad kasutada, kui neid Ă”igesti doseerida. VĂ€rvide ĂŒldised mĂ”jud – roheline rahustab jne – on tĂ€napĂ€eval ĂŒldteada ja selle alusel vaevalt vĂ€ga palju valikuid tehakse. Kindlasti on mĂ”jutajaks isiklik maitse, aga soovitan mĂ”elda kolmes kategoorias: tausta koloriit, sekundeeriv toon ning aktsentvĂ€rvid. Taust vĂ”iks reeglina olla hele ja mahult ĂŒlekaalus. Ja iga jĂ€rgnev kategooria vĂ”ib olla toonilt tumedam. Must vĂ”ib tunduda kodus kohatuna, ent detailides igati Ă”igel kohal. Kindlasti ei saa arvustada ega pahaks panna, kui kellelegi meeldib keskmisest jĂ”ulisem koloriit ja ÀÀrmustesse keeratud kontrastid. Kui eelistus puudub, on tark vĂ€rvida ruum valgeks, las asjad annavad vĂ€rvi.

Kuidas luua hubasust ja mÔnusat olemist, kui eelarve on vÀike ja rahakott pitsitab?

Siret: Kodu hubasus ja mĂ”nusus ei sĂ”ltu eelarvest vĂ”i, nagu mĂ”ni arvab, ruumi suurusest. Õnneliku kodu eelduseks on sinu soov kodusse panustada ja tea, et kodu ei saa kunagi valmis – ta muutub, areneb ajaga, aastaaegade vaheldumisega. Õnnelik kodu on omaniku nĂ€gu.

Andres: KĂŒsimus on selles, milline saab olema ĂŒldpilt. Nagu riietuses ei pea hea vĂ€lja nĂ€gemiseks ĂŒhtlaselt kallilt riietuma, vaid oluline on osata esemeid „kalli moega“ kombineerida, nii ka ruumikujunduses saab kokku panna erineva hinnatasemega detaile. Meil kĂ”igil on nutikaid ideid, kui end ebapĂ€devuse hirmust lĂ”dvaks lasta ja asjadele loominguliselt lĂ€heneda. Oluline on visioon ja plaan. Ja kannatlikkus. Head ruumi ei sĂŒnni kiire kaupluse-reidi tulemusel. Vahel on vaja aega tellimiseks vĂ”i avatud silmi Ă”ige asja leidmiseks.

Millega vÔiks arvestada mustrite valimisel?

Siret: Mustrite energia vastab feng shui ĂŒhe pĂ”hiprintiibile viie stiihia teooriale. Selle jĂ€rgi jaotatakse kogu maailm, alates inimese tunnetest, kodust kuni töö ja söögini vĂ€lja viie erineva stiihia vahel. Need on Maa, Metall, Vesi, Puu, Tuli. Igat elementi esindavad erinevad vĂ€rvid, materjalid, vormid, mustrid ja nii edasi.

Andres: Mustrid on vĂ€ga lai teema, alates lihtsast geomeetriast lĂ”petades sĂŒmbolistlike kujutistega. Kui see kĂ”rvale jĂ€tta, siis mustrite valimine kodukujundamise kontekstis tĂ€hendab peamiselt ennekĂ”ike mustrite kombineerimise teemat. Kui diivan on ruuduline ja tapeet selle taga mummuline, kas see lĂ€heb kokku? Jah ja ei. KĂŒsimus on stilistikas ja proportsioonis.

Mida vÀiksem on aimatav erinevus kahe mustri vahel, seda keerukam vÔib olla neid kokku panna. Mida ei tasu unustada, on see, et mustrid vÀsitavad. Seega tasub hoolikalt lÀbi mÔelda, kus ja millises mahus mustreid mÀngu tuua.