Lavendlitalu: lavendlikasvatuse teerajajad Eestis

Lavendlitalu: lavendlikasvatuse teerajajad Eestis

24.07.2024

PĂ€ikeselisel juulikuu reedel kĂŒlastame Artist Series projektiga Lavendlitalu, mis asub Hiiumaal, KĂ€rdlast kiviviske kaugusel. Meid tervitab naerusuine perenaine Birthe, kes koos abikaasa Taaviga siia kuus aastat tagasi rÀÀmas talumaja ja vĂ”ssa kasvanud maa soetas. TĂ€naseks on talukoht tegusa paari kĂ€e all sĂ”na otseses mĂ”ttes Ă”itsele puhkenud –  teelisi vĂ”tab vastu lummavalt lĂ”hnav lavendlipĂ”ld ning maitsekalt renoveeritud hoonekompleks.

Lavendlitalu sĂŒnd

Birthe ja Taavi Liivandi on mĂ”lemad pĂ€rit vĂ€ikekohast, aga kogu tĂ€iskasvanuea Tallinnas elanud. PĂ€rast esimese tĂŒtre Lisandra sĂŒndi, tekkis neil igatsus looduslĂ€heduse ja maakodu jĂ€rgi –eelkĂ”ige soovist Ă”petada lapsele, kust tuleb lehmapiim ja pakkuda talle vĂ”imalust metsas seenel-marjul kĂ€ia.

„Ehkki juuri meil Hiiumaal ei ole, olime siin mitmetel suvedel kĂ€inud, sest Taavi onunaine on Hiiumaalt pĂ€rit. Teadlikult valisimegi hĂ€sti rÀÀmas vana talukoha, kus midagi korda tehes oleks kohe ka tulemust nĂ€ha. Oleme mĂ”lemad Taaviga kontorirotid ja töötame vĂ€ga suurte rahvusvaheliste projektidega, kus tihtipeale lĂ€heb aastaid, enne kui tulemust nĂ€ed. See vana talukoht andis vĂ”imaluse end loominguliselt vĂ€lja elada,“ selgitab Birthe.

Talu ostuga tuli kaasa ka tĂŒkike maad, mis omakorda tekitas soovi midagi kasvatada, et oleks pĂ”hjust tihedamini nĂ€dalavahetusel saarele tulla. „Algselt tahtsime lambaid kasvatada. Aga linnainimestena, kes loomadest midagi ei tea, tundus see riskantne. Ja siis tekkis mul uitmĂ”te kasvatada lavendleid, sest Taavi onutĂŒtar elab Nizzas ja teda kĂŒlastades oleme nĂ€inud ProvenceÂŽi uhkeid lavendlivĂ€lju. MĂ”tlesingi, et paradiisisaar Hiiumaa ja lavendel – sobib hĂ€sti,“ naerab Birthe.

Aiandusliidu soovitusel tehti mullaproov ja selle jĂ€rgi pinnas sobis lavendli kasvatamiseks, sest talu paikneb loomulikult kivisel KĂ€rdla meteoriidikraatri serval. „Lavendel armastab neutraalset pinnast, mitte happelist. Ja pĂ€ikesekaardi jĂ€rgi oleme Eestis ĂŒhes pĂ€ikesepaistelisemas tsoonis. Lisaks on saarel talvel pehmem kliima kui mandril,“ rÀÀgib Birthe.

Mullaproovid vĂ”eti sĂŒgisel ja Birthe nĂ€gi vaimusilmas, et istutab kevadel akna alla silmarÔÔmuks paarsada taime. Abikaasaga nad tĂ€pset numbrit lĂ€bi ei arutanud ning hiljem selguski, et Taavil olid hoopis suurejoonelisemad plaanid. „Meie peres on nii, et mina olen rohkem realist, jalad maas ja Taavi on lennukas innovaator.  2018. aasta sĂ”brapĂ€eval tuli ta töölt koju ja ĂŒtles mulle, et kallis naine, nĂŒĂŒd on nii, et elus ma rohkem lilli sulle ilmselt kinkima ei pea. KakskĂŒmmend tuhat lavendlitaime on tellitud,“ naerab Birthe.

Taimed telliti Juhani puukoolist, kes omakorda hakkas Hollandist saabunud seemnetest taimi ette kasvatama. Juulikuus sĂ”itis talu hoovi suur rekka, maast laeni beebitaimi tĂ€is, mis sĂ”prade abiga maha istutati. „SĂ”brad naersid, pidasid meid heas mĂ”ttes hulludeks aga ĂŒtlesid, et hĂ€tta nad meid ei jĂ€ta. Ja nii me siis 2018. aasta suvel juuli alguses, kolme pĂ€evaga, panime pidu ja tegime korralikud talgud.“

Suurimaks Ă”nnestumiseks peab Birthe seda, et kingitud taimed kohe kasvama lĂ€ksid. „Tegelikult risk ebaĂ”nnestuda oli tĂ€iesti olemas, sest 2018. aasta suvi oli hĂ€sti pĂ”uane. Kastsime siin vagu vao kaupa kĂ”iki taimi. Ilmselt ei ole ĂŒheski majapidamises nii palju jooksvaid meetreid voolikuid kui meil,“ muigab Birthe.

Eelmisest sĂŒgisest on Birthe ja Taavi Hiiumaale paikseks jÀÀnud ning otsustanud kaugtöö kasuks. Lavendlitalu toimetamisi teevad nad pĂ”hitöö kĂ”rvalt. „See on hetkel puhtalt lifestyle hobi ja nagu hobidega ikka, kipuvad need kallid olema. NĂŒĂŒdseks oleme tootearendusega pĂ”llu tagasi teeninud ja natuke peale,“ selgitab Birthe.

Kuna kahekesi ei ole lavendlite hooldamine ja korjamine nende Ă”itseperioodil mĂ”eldav, on nad tipphooajaks ĂŒksjagu abilisi palganud. „Maksame neile hea meelega Hiiumaa mĂ”istes korralikku töötasu, et saaksime selle kĂ”ik siin korras hoida. Ja siis ongi, et see, mis kĂ€tte jÀÀb, siis vaatab, mis sellega saab – tootearendust teha ja uutele pĂ”nevatele toodetele mĂ”elda.  Aga jah, elatusallikas ta kuidagi ei ole,“ rÀÀgib Birthe.

MĂŒstilised kokkusattumused

Olles talus juba mĂ”nda aega toimetanud, kĂ€is Birthe Hiiumaa muuseumis talukoha ajalugu uurimas. „Mind hĂ€sti huvitas see vana talukoht, et mis siin on olnud vĂ”i mis ma teada saan. Ja ma ei leidnud vĂ€ga midagi peale paari vana foto pererahvaga. Ja siis teisel aastal ehitasime siin suvel vĂ€ljas ja ĂŒks auto sĂ”itis hoovi. Mees tuli rooli tagant vĂ€lja, vĂ”ttis pagasnikust ratastooli ja pani ĂŒhe vanaproua sinna istuma. Nad tulid meie juurde ja vanaproua hakkas siira rÔÔmuga tĂ€nama, et me seda talukohta korda teeme. Ta jutustas, et see oli olnud tema vanaisa talu, mis kahjuks suguvĂ”sast pĂ€randustega vĂ€lja sai mĂŒĂŒdud. Ja siis rÀÀkis ta meile loo talu asutajatest Andrusest ja Mariest. Marie oli PĂŒhalepa kĂŒla ravitseja, kes kasvatas siin ise ravimtaimi – selle sama koha peal, kuhu meie oleme tĂ€na rajanud lavendlipĂ”llu. KĂŒla elanikud, kes linna tohtri manu ei jĂ”udnud minna, tulid tema juurde abi saama. Ja siis mul tĂ”usid ihukarvad pĂŒsti, et selline saatusemĂ€ng. Ühtepidi vĂ€ga Ă€ge, et saatuse tahtel viime selle talukohaga edasi seda pĂ€rimust, et siin kasvavad ravimtaimed,“ mĂ”tiskleb Birthe.

Veel teinegi mĂŒstiline lugu on seotud noorema tĂŒtre Liisa nimega. „Selle sama vanaproua sugulased kĂ€ivad meil iga suvi kĂŒlas. Tulevad ja vaatavad, et oo nii Ă€ge, eelmine suvi olid kĂ”huga ja nĂŒĂŒd on laps sĂŒndinud. Uurivad, mis siis beebi nimi on. Ütlen Liisa ja ĂŒhel naisel hakkavad pisarad voolama. Ta kĂŒsib, et kas ma tean, kes siin talus oli Liisa. Selgub, et Liisa ja Gustav olid need, kes tegid vanast talust uue talumaja edasiehituse. See, kus me praegu elame, on talu uus osa, mille nad ehitasid. NĂŒĂŒd on meil siin siis Lavendlitalu Liisa. Ajalugu nagu mingil mÀÀral hakkab korduma. Kui ma siin giidituure teen, siis vahel rÀÀgin seda lugu ja see lĂ€heb emotsionaalselt inimestele nii korda, et pisarad hakkavad jooksma. Me justkui pidime siia oma asja ajama tulema – see on tĂ€itsa meie koht. Ennast paneb ka muigama, sest muidu ma vĂ€ga selliseid asju ei usu, aga mingi saatusekĂ€pp siin mĂ€ngus on,“ rÀÀgib Birthe.

MitmekĂŒlgne lavendel

Lavendel on tuntud aroomiteraapia taim, mis rahustab meeli, lÔÔgastab ning tekitab hea une. Looduskosmeetikas ja nahahoolduses kasutatakse seda ka raviomaduste tĂ”ttu – lavendel aitab akne ja psoriaasi korral, niisutab, rahustab nahka ning on desinfitseeriva ja pĂ”letikuvastase toimega. Lavendel pakub leevendust ka pĂ€ikesepĂ”letuse ning putukahammustuste korral.

Hetkel kasvavad Lavendlitalu pĂ”llul needsamad kakskĂŒmmend tuhat taime, mille Taavi Birthele kinkis. „MĂ”lemad on Inglise tĂ€hklavendlid. KĂŒmme tuhat taime on ĂŒhte sorti, eesmĂ€rgiga teha hĂŒdrosooli ja eeterlikku Ă”li ning teised kĂŒmme tuhat on dekoratiivne sort. Nad on aretatud kĂŒlmakindlaks ja seetĂ”ttu kasvavad ka Eesti tingimustes. Lisaks on mĂ”lemad neist ka kulinaarias kasutatavad ning nĂ€iteks Hiiu Gourmet vÀÀrindabki neid maitseelamusteks.“

HĂŒdrosooli ja Ă”litaime saak niidetakse traktoriga, millel on taga koguja. Sellest teevad Birthe ja Taavi kohapeal ise hĂŒdrosooli, millest omakorda valmivad nĂ€ovesi, saunaaroom ja lĂ”hnavesi. HĂŒdrosoolilt saadud eeterlik Ă”li lĂ€heb looduskosmeetika sarja, mida Birthe hakkas tegema pĂ€rast seda, kui sai terviseametilt vajalikud sertifikaadid. Ta tĂ”deb rÔÔmuga, et kohapeal valmib 100% lavendli eeterlik Ă”li. „Tegime Saksamaal Ă€ra laborkatsed, et teada saada, kas Eestis kasvava lavendli eeterlik Ă”li tuleb 100% ja meie rÔÔmuks saame kinnitada, et eeterlik Ă”li, mis siit tuleb on tĂ€iesti 100% eeterlik Ă”li.“

Dekoratiivse lavendli saak korjatakse aga punt pundi haaval vanakooli meetodil sirbiga. See on aeganĂ”udev kĂ€sitöö – pĂ€rast korjet kimbud kuivatatakse ja seejĂ€rel hÔÔrutakse kimp kimbu haaval kĂ€sitsi Ă”iepuru taimevarte kĂŒljest lahti. „Kuivatatud lavendli Ă”iepuru mĂŒĂŒme lahtiselt koostööpartneritele, kes teevad sellest erinevaid tooteid. LĂ”una-Eestis tehakse nĂ€iteks tatrapatju, kuhu lĂ€heb meie mahelavendel sisse. MurimĂ€e Veinikelder teeb kĂ€sitöö vahuveini meie lavendliga,“ selgitab Birthe.

Birthe sĂ”nutsi peitub Lavendlitalu toodete vĂ”lu puhtas tooraines. „Ma tean ise, millest ma tooted teen ja lasen teha. Ma tean, et me oleme mahemĂ€rgistusega ja kemikaalide vaba. Me tĂ”esti siin ei piserda-pritsi ega vĂ€eta. Ma tĂ€iesti usun sellesse puhtasse naturaalsesse toorainesse. Mul oli tegelikult aastaid kĂ€tega olnud probleem – need surid öösiti Ă€ra. KĂ€isin mitu talve fĂŒsioterapeudi ja eriarstide vahet Tallinnas. Ega ma enne tegelikult ei olnud lavendliusku aga pĂ€rast lavendliĂ”li ja kĂ€tekreemi regulaarselt kasutamist saan öösiti magada, kĂ€ed ei sure enam Ă€ra. FĂŒsioterapeudi juures ma ei saanud abi, aga looduskosmeetika kasutamisega olen tĂ€na oma vaevusi oluliselt vĂ€hendanud.“

Pere on ka ise Lavendlitalu kosmeetikasarja suur fĂ€nn. „KĂ”ige viimane tootearendus  –  kĂ€te- ja kehakreem on meie enda peres kujunenud hitiks. Saime selle valmis detsembrikuus ja tĂ€naseks lĂ€heb meil peres kuues totsik. KĂ”ik kasutavad. Olen ka kogu meie nĂ€ohooldussarja suur fĂ€nn. NĂ€ovett kasutan toonikuna, nĂ€oseerumit enne oma öö- ja pĂ€evakreemi,“ rÀÀgib Birthe.

Eksklusiivne lavendlimesi

TippĂ”itseperioodiks, kaheks nĂ€dalaks, toob kohalik Kassari mesinik lavendlipĂ”llu serva mesitaru, et saaks valmida tĂ”eline gurmeetoode – lavendlimesi. „Selle idee kĂ€is meile vĂ€lja Kassari Lemmena mesindustalu mesinik Viive-Kai, kes on olnud Eesti koondise korvpallur USAs. Tema sai seal proovida lavendlimett ja kui nĂ€gi, et rajasime lavendlipĂ”llu pakkus meile selle idee vĂ€lja. Tema isa, kes peab Kassaris mesitarusid toob meile Ă”itse perioodiks spetsiaalselt ainult ĂŒhe taru, et mesilased ei lĂ€heks tegema lisakorjet ja varuks Ă”ienektari lavendlipĂ”llust. Nii kui saak on koristatud, viime taru tagasi.“ Maitse osas toob Birthe vĂ€lja, et lavendlist saadud mesi on nagu mesi ikka, aga kui vĂ”tta vĂ”rdluseks kĂ”rvale teised meed, saab maitse erinevusest kohe aru. SĂ”ltuvalt hooajast toodavad mesilased ĂŒhe taru kohta 10-15 kg mett ning Lavendlitalu e-poes mĂŒĂŒakse mesi kiirelt lĂ€bi.

Tahtmatult turismiobjektiks

Lavendlitalu asub maantee ÀÀres ja Ă”itsev lavendlipĂ”ld kĂ”netas möödasĂ”itjaid juba esimesel aastal. „Me ei osanud tegelikult ette nĂ€ha, mis me lavendlipĂ”llu istutamisega endale privaatsuse mĂ”ttes teeme. Kohe esimesel aastal, kui saak Ă”itsema hakkas, tundsid inimesed huvi, et mis kartulisort siin kasvab. Algul tahtsime oma privaatsust hoida, kuna see oli meie suvekodu. Proovisime Ă”ue peale kippuvatele inimestele viisakalt selgitada, et oleme tootmistalu ja ei ole kĂŒlastuseks avatud. Kolmandal suvel saime aru, et see vastupanu ei aita, sest Ă”itseperioodil on vĂ€ga raske turiste Ă€ra ajada. Eelmisel aastal, kui olime looduskosmeetika sarjaga vĂ€lja tulnud otsustasime, et proovime siis pigem kohapeal mĂŒĂŒki teha. Ja vĂ€ga hĂ€sti toimib – pĂ”himĂŒĂŒgi teemegi juulikuus kolme nĂ€dalaga. Aastaringselt peame lisaks e-poodi,“ rÀÀgib Birthe.

Suvesassud umbrohutÔrjeks

Õitseperioodil toimuvad lavendlipĂ”llul ka fotosessioonid ning selleks puhuks on vaja, et pĂ”llul suurt umbrohtu ei kasvaks. „Kuna oleme mahetootjad ja ei kasuta tĂ”rjevahendeid ega vĂ€etiseid, on umbrohi ikkagi varmas tekkima. Korra hooaja alguses rohime pĂ”llu lĂ€bi ja valmistame hooajaks ette. Aga jooksvalt teevad suure töö Ă€ra meie suvesassud ­– lambad, kelle ĂŒks lambakasvataja meile igaks suveks toob. Juulikuisel Ă”itseperioodil vĂ”tame nad pĂ”llust Ă€ra ning pĂ€rast seda laseme pĂ”ldu tagasi. Kuni sĂŒgiseni nad siis majandavad seal, söövad umbrohtu ja siis lĂ€hevad lambakasvataja lauta tagasi.“

Motivatsioonist lavendlit kasvatada

Birthe sĂ”nul naudib kogu pere enim juulikuist Ă”itseperioodi. „See on nii eriline hetk, kui nad Ă”ide puhkevad. See on kĂŒll hĂ€sti lĂŒhike periood aga laeb emotsionaalselt ja toob hingerahu. Ühtepidi motiveerib ka kohalike hiidlaste tĂ€nu, et me oleme selle vana talukoha taastanud. Teistpidi kĂŒlastajate vahetu emotsioon, mis samuti annab energiat, et jĂ€tkata,“ rÀÀgib Birthe.

Lisaks toob ta vĂ€lja, et looduskosmeetika sarjale on tekkinud pĂŒsiklientide vĂ”rgustik, kes neid tooteid fĂ€nnavad. „Selle ĂŒle on mul siiras heameel, et need tooted mĂŒĂŒvad ja inimesed oskavad mahetooteid vÀÀrtustada. Kui kuuled tagasisidet, et noor tĂŒdruk proovis apteegikosmeetikat, mis teda ei aidanud aga sai naha ilusaks ja sĂ€ravaks hoopis meie mahelavendli looduskosmeetika toodetega, siis see lĂ€heb korda.“

Samas tĂ”deb Birthe, et konkurents looduskosmeetika turul on mĂ€rkimisvÀÀrne. “Meie turundustegevusele aitab kindlasti kaasa paradiisisaare Hiiumaa kuvand ise ning ĂŒhtlasi Hiiumaa rohemĂ€rk, mis antakse kohalikele ettevĂ”tjatele-tootjatele, kes kasvatavad kohapeal ja vÀÀrtustavad rohelist mĂ”tteviisi ning mahetootmist.“

Lavendlikasvatuse teenÀitajad

Viimasel ajal on Eestisse tekkinud mitmeid teisigi lavendlikasvatajaid. „Tundub, et inimesed on meid mĂ€rganud ja aru saanud, et Eestis lavendel kasvab. Internetist vĂ”ib leida hobikasvatajaid ja aednikke, kes nĂ€iteks lÔÔgastus-aroomiteraapia sessioone teevad. Ka meie sĂ”brad on lavendlipisikuga nakatunud ja kasutavad seda aiadekoratsioonis palju rohkem. Ma usun siiralt, et oleme mingil mÀÀral suunanĂ€itajad olnud. Aga vĂ”ibolla ka teised on tulnud selle idee peale juhuslikult, ega ma ei tea ju, ei ole kĂŒsinud,“ muigab Birthe.

Tulevikuplaanid

Birthe avaldab Ă”hinaga, et soovib looduskosmeetikasarja laiendada ning hetkel on tootearenduses ĆĄampoon ja palsam, millega on plaan sĂŒgis-talvel vĂ€lja tulla. „SĂ€mplereid olen siin juba ise saanud testida-kasutada. SĂ”brannad kasutavad. Tagasiside on hea. AeganĂ”udev ongi Terviseametiga dokumentatsiooni kooskĂ”lastamine ning koostööpartneri, tootja Magrada Cosmetics Eesti, tootmistsĂŒklisse mahtumine,“ rÀÀgib Birthe.

Ehkki saak on lavendlipĂ”llult iga aastaga parem, on tootmismaht piiratud ka pĂ”llu suuruse ja sellelt saadavad eeterliku Ă”li kogusega. „Tegelikult siin kĂ”rval on meil ĂŒlesharitud maa, mida hoiame söötis. Meie tĂ€nane tootmismaht on piiratud meie pĂ”lluga. Me vĂ”iksime tĂ€na juba toota rohkem aga hetkel dikteerib looduskosmeetikasarja tootmismahud hĂŒdrosooli ja hĂŒdrosoolilt saadav eeterliku Ă”li kogus. Eelmise aasta Ă”li vÀÀrindasime Ă€ra kehakoorijates, kĂ€sitööseepides ning kĂ€te- ja kehakreemis. Seerumi tegime kaks hooaega tagasi. NĂŒĂŒd ongi kĂŒsimus, kui palju eeterlikku Ă”li ĆĄampooni ja palsamisse Ă€ra kulub. Kas ma saan seerumit nĂŒĂŒd teha vĂ”i tuleb oodata jĂ€lle uut hooaega. HĂ€sti palju dikteerib eeterliku Ă”li kogus, et kui palju ja mida ma saan toota,“ selgitab Birthe.

Lisaks dikteerib Birthe sĂ”nul tootmismahu ka saagikus. „NĂ€iteks eelmisel aastal oli vĂ€ga kasin saak. Nagu pĂ”llumeestel ikka on aastad erinevad. Sel aastal saak tuleb, aga pisut hiljem. Tihti soovitakse ka meie lavendliĂ”li osta, kuna oleme sertifitseeritud mahekasvatajad. Aga meil ei ole seda lihtsalt pakkuda, sest vÀÀrindame selle koguse, mis me pĂ”llult saame ise Ă€ra oma looduskosmeetika sarjas. Loomulikult vĂ”iks siin olla hullud vĂ€ljad, aga meil on vĂ”imalus laieneda ainult selle ĂŒhe söötis pĂ”llu jagu, rohkem hetkel maad ei ole. See on teisipidi ka otsustuskoht, et kas me seda tahaksime. TĂ€na pĂ”hitöö kĂ”rvalt me jĂ”uame sellist pĂ”ldu pidada aga suuremaks laienedes peaksime ka Ă€rimudeli ringi tegema.“

Fotod ja tekst: Sirje Sinisoo