Miurio: Positiivsus, naiselikkus ja elurõõm

Miurio stuudio

Miurio avas oma stuudio 2018. aasta märtsis. See oli osa Loomeinkubaatori inkubatsiooniprogrammist, kus sai selgeks stuudio vajadus. Samas otsus ei sündinud kergelt. „Suure osa ajast veedan täna endiselt kodus, kus teen tööd arvuti taga. Stuudios käin kohtumas klientidega, teeme töötubasid ja pildistamisi,“ kirjeldab Rita.

Kuna brändi tegevus jaguneb kaheks, tekkis ka mõte stuudioruum kaheks jagada. Ühel pool on tapeedid ja sisutustooted. Teisel pool on põnev kontrastne sein, kus saab näha siidirätikute näidiseid ja villaseid salle.

Stuudio seinal olev granaatõunte tapeet on vägagi sümboolne, mis on Miurio tegevust alati inspireerinud. Seda sümbolit kasutas Rita esimest korda Kunstiakadeemias siiditrüki puhul. „Need tähistavad väga paljudes kultuurides eluenergiat – fertiilsust, elupaljusust ja elujõulisust.“ Sellest sündis ka granaatõuna kollektsioon, mis esimese kollektsioonina võttis terviklikult kokku tapeedid, diivanipadjad ja vaibad.

Miurio disainerid Rita ja Viktoria

Miurio brändi taga on kaks disainerit – Rita Assor ja Viktoria Braginskaja, kelle koostöö sai alguse 2017. aastal, kui Viktoria oli fotosessioonil modelliks. Täna tegutseb sisustustoodete poole peal Rita ja siidirätikud valmivad kahe disaineri koostöös. Siidirätikute disainialane koostöö seisneb peamiselt selles, et Viktoria poolt tuleb põhi või kavand, millele Rita teeb viimistluse. Rita disainib jätkuvalt siidirätikuid ka oma autoritööna. Brändi fotosessioonide ja moeshow’de stilistika eest vastutab samuti Viktoria ning tema haldab ka sotsiaalmeediat.

„Esimest korda kohtusime fotosessioonil ja seal kasutatud siidirätik on väga sümboolseks jäänud. Meie koostöö toimis kohe alguses,“ kirjeldab Viktoria.

Rita jõudis disaini juurde alles 31-aastasena kui sündis tema teine laps. Enne seda töötas ta puhtalt finantsvaldkonnas – lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja tegi TTÜ’s magistrikraadi. „Võib öelda, et jõudsin disaini juurde ringiga tagasi. Just tänu oma tütre sünnile tajusin ma läbi fotograafia, et mind tõmbab loomevaldkond. Ma hakkasin mustreid disainima ja tegin esimesed fototapeedid oma tütre tuppa. Tekkis tunne, et lõpuks sain teha seda, mis toidab hinge. Mind aitas ka keraamikaga tegelemine – käisin keraamikastuudios ja seal nägin seda vabadust teha valmis toode ning siis see ise maha müüa. Tegevus ei sõltu tööandjast, vaid on loomevabadus.“

Siis hakkas Rita vaikselt disainiga tegelema ja sündisid esimesed fototapeedid. „Hakkasin katsetama mustridisainiga ja kõigepealt need olidki fotopõhised. See tähendab, et on tehtud fotod ning siis on see töödeldud juba hästi pastelseks ja kergeks. Seejärel on mustrist valminud toode – osad mustrid on meil dubleeritud nii siidirätikule kui ka tapeedile. Näiteks tammelehemuster –  neid on meil helelillat, rohelist ja rohekat-tumelillat tooni tapeedina ning lillas ja kuldses toonis siidirätikutena.“

Miurio kaasdisainer Viktoria on pärit loovast perekonnast ning disaini juurde jõudnud loomulikul teel. „Minu vanavanaisa oli kunstnik, kes tegi näiteks Aivazovski reproduktsioone, mis on Vene kultuurikeskuses. Minu ema on samuti alati tegelenud kodukujundusega. Selles keskkonnas olen naturaalselt arenenud.“ Viktoria on õppinud ka kunstikoolis ning alati joonistanud ja katsetanud erinevaid loovustehnikaid. Esimene Rita ja Viktoria koostöös sündinud kollektsioon oli Tallinn Fashion Week’il, kus Viktoria tegi moekollaaži tehnikas siidirätikute disaini. Kogu kapselkollektsioon koosnes neljast disainist.

Miurio bränd

Miurio nimi tuleneb sõnaühendist. Miu on jaapani keeles graatsiline sulg ning Rio tuleneb Rio de Janeiro nimest, mis on samba pealinn. Mõte oli näidata positiivsust, naiselikkust ja elurõõmu – seetõttu sellised sümbolid brändi identiteeti graveeritud said.

Mis on Miurio loomingule iseloomulik? 

Miurio põhiväärtused on naiselikkus, eneseväljendusvabadus ja elurõõmu välja elamine. Lihtsalt see pidu, et olen olemas. See on kõige rohkem aksessuaaride poolel, aga kajastub ka sisustuspoolel.

„Kui ma kümme aastat tagasi tegevusega alustasin, siis värvid ei olnud populaarsed. Inimesed olid pigem tagasihoidlikud selles, kuidas nad ennast väljendasid sisekujunduses ja rõivastuses. Kui sa oled alustav disainer, siis tahad sa olla ekspressiivne. Mina tegin ka alguses hästi julgeid disaine, aga aja möödudes saad aru, et inimene tahab kodus rohkem puhata ning kõik võiks olla pigem loomulik, orgaaniline, harmooniline. Kui ma hakkasin fotograafiaga tegelema, siis minu stiil oli see, et mulle meeldis palju järeltöötlust teha – lisada filtreid ja tekstuure. Täna olen rohkem liikunud naturaalse pildi juurde,“ kirjeldab Rita.

Samas leiab Rita, et viimase aasta jooksul on olnud palju katsumusi ja sellest on inimestel tulnud ka julgus, et kaotada pole midagi – tahaks olla õnnelik, tahaks ennast väljendada, tahaks värve välja näidata. “Meie juures käib palju naisi, kes väärtustavad selles loomeprotsessis olevat hingetööd, mis seal taga on ja neid värve. Minu jaoks on värvid nii loomulik osa ja ma üldse ei karda neid kombineerida. Nad annavad eluvärvi ja vitamiini, mis on tohutult oluline.”

Kõige esimesed tootekategooriad

„See oli 2015. aastal, kui ma õppisin veel Kunstiakadeemias ja mõtlesin, mis võiks olla minu lõputöö. Ei olnud veel täitsa kindel, aga mul oli ambitsioon osaleda Formex messil. 2015. aasta augustis ma läksin sinna ja selle jaoks oli vaja tooteid. Siis ma tegingi esimese koostöö projekti India käsitöömeistritega. Esimesed tooted olid käsitsi tikitud diivanipadjad ja samas tehnikas tumbad. Samuti trükimustritega diivanipadjad ja siidirätikud. Nii, et esimesed siidirätikud olid aastal 2015. See mess oli küll puhtalt ärisuhete loomiseks, aga siidirätikuid ma müüsin küll kohapeal – neile olid huvilised kohe olemas,“ meenutab Rita esimesi tooteid.

Materjalid ja erinevad kollektsioonid

Täna leiab Miurio valikust näiteks siidirätikuid vähemalt 30 erineva disainiga ja siidrätikute loomisele on nad ka kõige rohkem kindlaks jäänud. Lisaks sellele on valikus sisustustooted – vaibad, diivanipadjad, tapeedid.

Läbi aastate on kõige populaarsemad kollektsioonid „Geisha,“ „Pirate Woman“ ja „Golden Roman Fountain.“ Viimane on Rooma Navona väljakul nelja jõe purskkaevu fotost sündinud muster. Eelmine aasta sündis „New Energy“ kollektsioon, mille puhul Rita tundis vajadust tõuke ja energiasüsti järgi. „Seal olid ka lillemustrid, millele on lisatud sõnumid. Toonid on hästi pastelsed ja pehmed – see väljendab seda, et pehmetel väärtustel on oluline koht,“ kirjeldab Rita.

“Mina armastan “Pirate Woman” siidirätikit. Naised alati reageerivad sellele disainile. Seda saab kanda ka näiteks seelikuna. See oli alguses nagu disainišokk. Ma mäletan veel kui Rita seda tegi ja nüüd kannan seda tihti,” jagab Viktoria.

Siidirätiku materjalide puhul kasutavad nad peamiselt satiini ja siidtvilli. Näiteks Arraku kollektsioonis tulevad värvid suurepäraselt välja ja need on satiini peale trükitud. „Meie enamasti trükime siidtvillile, mis on Hermès stiilis ja sellel on väga hea kanga drapeering ja diagonaalkude. Muuseumid tellivad enamasti satiinile, mis peegeldab valgust hästi ja sobib ka moelavadele,“ jagab Rita, milliseid materjale nad kasutavad.

Üheks oluliseks disainiks on ka „Second Skin,“ mis on Rita autorportree. „Autoportreena minu abikaasa pildistas mind ja järeltöötluses ma kasutasin hästi palju erinevaid tekstuure – näiteks kortsutatud paberit. See oli esimene siidirätik, kus ma kasutasin ka jõustavaid mantraid. See second skin on ka kaitserüü, mida on vaja loomeinimestel, et reaalses maailmas läbi lüüa oma tegevusega.“

Inspiratsioon disainimiseks

„Disain on ikkagi sihipärane tegevus. Kui ma disainin, siis ma tean täpselt mida ma disainin ja mis on eesmärk,“ sõnab Rita. Hiljuti tehti Tallinn Fashion Week’il koostööd ka Alexanderlingi ja Siret Design’iga, kelle kollektsioonide juurde sai loodud siidirätikud. „Samas on kunst mulle alati olnud südamelähedane ja see ka inspireerib.“

Viktoria toob enda inspiratsiooniallikana välja naised. „Kõik naised on nii erinevad ja see inspireerib – erinevad energiad, kes on rõõmsameelne, kes on range. Teinekord vaatame aga, mis on trendikad värvid või mis sellel hooajal võiks sobida. Vahel on ka mõni slogan või sõnum, mille puhul tunneme, et peame seda inimesele ütlema,“ kirjeldab Viktoria.

Miurio sisustustooted

Üheks Miurio eripäraks on käsitöövaibad. „Vaipadega on olnud see mõte, et nad peaksid olema tarbekunstiteosed – samamoodi nagu ostetakse suuri maale, mis on julged ja ekspressiivsed, siis nii ostetakse ka vaipa. See on keskne element,“ sõnab Rita.

Miurio konkurentsieeliseks vaipadega on võimalus kohandada disaine vastavalt kliendi soovidele ning värvipaleti valikus on 1200 villatupsu tooni. Vaibad valmivad Indias, mis on käsitöövaipade meka – 80% maailma käsitöövaipadest valmistatakse just seal. „Me oleme jäänud kindlaks kahele tehnikale – üks on Tiibeti käsitsisõlmitud vaibad ja teised on käsituft vaibad. Käsituft tehnikas valminud vaibad on vähem töömahukad ja tunduvad paksemad. See on eelmise sajandi innovatsioon, kus käsituft püstoliga lüüakse lõuendkanga sisse villalõng,“ kirjeldab Rita vaipade valmimise tehnikaid.

Tiibeti sõlmitud tehnika vaibad tunneb ära selle järgi, et neil näeb mõlemal pool sama mustrit. Vaipade valmistamiseks on kasutatud Uus-Meremaa meriinovilla ning need on hästi vastupidavad, kvaliteetsed ja puhas käsitöö. Natuke on juures ka viskoosilõnga, mis annab läiget. Vaipade disainid on mahedad ja rahulikud ning sulanduvad väga hästi erinevatesse interjööridesse.

Koostöö kunstnik Jüri Arrakuga

Eelmisel aastal alustas Miurio koostööd kunstnik Jüri Arrakuga. „Tema abikaasa Kai võttis ühendust sooviga luua kunstimeeneid – eelkõige siidirätikute osas, aga ma tegin sealt sammu edasi. Kuna ma olen tõeline vaibafänn, siis tekkisid kavandid tema neljast maalist,“ kirjeldab koostöö algust Rita.

Jüri Arrak on palju teinud koostööd erinevate projektide raames, aga selle projekti puhul ta soovis, et tema kunstimeeneid teadlikult laiemalt levitatakse. „Jõudsime lepingu sõlmida ja tema kodus on ka käsitöövaip „Vaatajad“ maalist, ning ta nägi selle koostöö algust. Nägi ka siidirätikud ära ja andis oma õnnistuse sellele suunale.“ Eelmise aasta algusest müügile tulnud tooted on publiku poolt soojalt vastu võetud.

„Kuidas me oleme tema kunsti väärindanud – oleme kalibreerinud tema maalid värvitoonidesse, mis sobituvad hästi erinevate interjööridega. Näiteks tema maal „Vaatajad“ 1970. aastast, mis on originaaltoonides, aga vaiba puhul lisab talle omapära kasutatud viskoosimaterjal. Olenevalt nurgast, kust vaipa vaadata, siis see “muudab värvi” ehk peegeldab valgust ja on elavaloomuline.“

Soovitused disainerile, kes on samuti pikalt tegutsenud?

„Kõige olulisem on vaadata oma rahavoogudele otsa. See on ikkagi see põhi – kui sinna aastate jooksul midagi ei kogune, siis on väga raske inspiratsiooni ja motivatsiooni põhjal edasi tegutseda. Leida see nišš toodete ja teenuste osas, kus on võimalik raha teenida. Kui on kaks või kolm aastat möödas, siis on see eksistentsiaalne küsimus, millele on vaja leida vastus. Loomevaldkond on keeruline ja entusiasmil põhinev. Kuna viimased aastad on olnud keerulised siis ka meie oleme olnud ettevaatlikud. Samas peab julgema teha plaane ja koostöö on oluline märksõna,“ soovitab Rita.

Milline on Eesti disainimaastik?

„Loovus on Eestis niivõrd arenenud ja moedisain on väga kvaliteetne. Iseloomulik on töökus ja järjepidevus. Kõik moedisainerid on nii tublid – nemad teevad päriselt kollektsioone. Aksessuaaridega on mõnevõrra lihtsam. Ehted ja moedisain on kindlasti tugevuseks,“ sõnab Rita.

Fotod: Sirje Sinisoo