Ettevõtjad jagavad, kuidas toetused on neil aidanud tuult tiibadesse saada

Teigar osales linna messitoetuse abiga mullu kodumaisel interjöörimessil, eelmisel nädalal juba ka esimesel välismessil. “Stockholmi messile jõudmiseks taotlesime linnalt väikeettevõtja välismessitoetust, ja seda me ka saime. Oleme mööbli- ja valgustusmessil töökeskkonna alas,” rääkis Teigar, kes näitab Skandinaavia ühel esinduslikumal messil omaloodud triibuvineerist tooteid. “Skandinaavia suurim interjöörimess on alati valmis uuenduslikke lahendusi vastu võtma ja tutvustama. Meie tootevalikus on interjöörielemente ja kattematerjale, samuti on väljas kontori uudne töökoht. Puit on Skandinaavias väga hinnas, meie lisame sellele triipudega elevust, särtsu ja värvi.”

Triibuvineeri loomise idee sündis Teigaril kunstikoolis Pallas mööblidisaineriks õppides, kui lõputööd valmistades vineerist painutatud detail ootamatult purunes ja see loovat asendust nõudis. Eri tooni puiduspoonid andsid kokku liimides põneva rahvariide sarnase triibumustri.

“Me elame globaalses maailmas. Kui su toode või teenus on tuntud Eestis, võiks vaadata ka kaugemale,” lausus Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink, kes töötab ettevõtja infopunktis. “Paljud ettevõtjad kardavad või ei oska laieneda. Ja seetõttu pakume ka välismessitoetust, et meie firmad saaksid end mujal tutvustada ja ärikontakte leida. Näiteks kui ühe messi eelarve oli 13 000, sai üks ettevõtja meilt 5000 eurot toetust väljapaneku pinna jaoks. Messitoetus katab pinna maksumusest 80%, ettevõtja ise peab tasuma sõidu- ja majutuskulud.”

 Firma sai alguse lapseootusest

Üsna ootamatult avastas oma ettevõtjakutsumuse ka Sirel Rootsma. Pehmeid naturaalsetest lõngadest beebitekke ja mütse-kindaid tootva naise ettevõte sai alguse tegeliku elu praktilistest vajadustest. Ülikooli magistrantuuris õppis Rootsma hoopis geenitehnoloogiat.

“Esimese beebiteki tegin, kui jäin lapseootele,” rääkis Rootsma. “Arvestusega, et tuleb tüdruk! Kududa oli mõnus, mulle see väga meeldis. Aga kui sündis poiss, tuli uus tekk teha. Kui selleks mõtteid otsisin, siis avastasin, et ilusaid armsaid romantilisi tekikesi polegi eeskujuks võtta – kõik puuvillased, pisut vanamoelised baikatekid. Hakkasin siis ise vaikselt tööga pihta ja ootamatult selgus, et inimestele need meeldisid. Beebitekile lisaks sooviti peagi juba mütsiga komplekte. Laste kasvades tuldi minu juurde tagasi, et nüüd oleks suuremat mütsi ja kindaidki vaja – kas teed? Paar aastat nokitsesin kodus lapse kõrvalt, hobi korras ja rohkem enda meeleheaks. Käsitöö on selline, et teed valmis ja tulemus on kohe näha.”

Siis seisis noor ema valiku ees, kas minna hobiga edasi ja teha firma või siirduda tagasi ülikooli. Käsitööarmastus jäi peale.
Kink rääkis, et paljud ettevõtlusameti klientidest soovivad oma unistust ellu viia. “Neil on töökogemus ja kogutud algkapital,” selgitas ta. “Küsitakse nõuete kohta nii pagariäri asutamiseks kui ka start-up äriplaani koostamiseks.”

“Panin end kirja linna ettevõtluskoolitusele, mis juhendas tegema kodulehte otsingumootoris võimalikult nähtavaks,” ütles Rootsma. “Koolitusel soovitati mul kandideerida ka loomeinkubaatorisse. Tegin kodutöö ära ja sain sisse. Pean tunnistama, et suvel lõpule jõudev kaheaastane periood on olnud väga tugev edasiviiv jõud!”

Sama meelt on ka Teigar, kelle ettevõte Triibuvineer OÜ on viie aastaga puidust kõrvarõngaste, kikilipsude ja hoiukastide tootjast erisuguste interjöörielementide tootjaks kasvanud.  “Loomeinkubaatoris on väga head mentorid, kes ärgitavad ettevõtjaid suuremalt mõtlema ja kaugemale püüdlema,” ütles ta. “Nende roll ja praktiline tugi lahendada sõlmküsimusi, mis alustavate ettevõtjate ees seisavad, on suur. Üksi nö põlve otsas tegutsedes oleks märksa keerulisem toime tulla! Nõu saab seinast seina, raamatupidamisest alustades, ekspordi ja turunduseni välja. Laiemas mõttes on see nagu ettevõtluskool!”

Ettevõtlusamet nõustab ka ettevõtlusinkubaatori ettevõtteid, osaleb inkubaatori hindamiskomisjonis ja tutvustab oma toetusi. “Ka inkubaatoris osalejad on saanud ettevõtlusametilt toetusi, nt välismessi toetust,” lausus Kink. “Samuti oleme aidanud koostada EAS-i starditoetuse äriplaani.”

Väärt nõuanded

Viis aastat tagasi alustanud SirelBoutique OÜ pakub praegu tööd neljale inimesele ja on avanud Tondi tänaval oma kaupluse, kus valikus ka lasteriided. Titekaupade tootmise kõrval väikest kauplust pidava Rootsma hinnangul pakub linna ettevõtluskoolitus elulist ja mitmekülgset õpikava. “Olen saanud väga palju teadmisi, mis on mind ettevõtjana kasvatanud ja aidanud mul jõuda siia, kus nüüd olen,” mainis Rootsma. “Alustades raamatupidamisest, toodete hinnastamisest ja kasumlikkuseni jõudmisest ning lõpetades brändinguga. Elulised teemad on tehtud väga kättesaadavaks. Alustav ettevõtja on selline, kes peab tegema kõike ise. Kuid olla ise iga ala ekspert on täiesti ilmvõimatu! Siin aga on igas küsimuses nõustamas oma ala eksperdid! See on minu arvates selle programmi suur fenomen.”

Tihti jääb inimesel oma firma asutamiseks puudu lihtsalt asjakohastest teadmistest. Ettevõtlusameti konsultandid aitavad leida ettevõtlusvormi, ettevõtet registreerida, finantsprognoose koostada ja annavad tööõigusnõu. Registreeruda saab linna ettevõtlusportaali kaudu. Ettevõtlusametilt saab küsida tasuta nõu selles osas, millised on nõuded, kui inimene tahab hakata pagariäri või turundusettevõtet pidama. “Ettevõtlusega alustamiseks ei pea olema suure hariduspagasiga sellel alal,” lausus Kink. “Meilt saab teadmisi, kuidas alustada oma äriga, palga ja maksude kohta, eri  veebilahenduste kohta aruandluseks ja raamatupidamiseks, samuti jagame näpunäiteid turunduseks.”
Ettevõtlusamet annab nõu eesti, vene ja inglise keeles nii ettevõtlusametis kohapeal kui ka Ülemistel Rahvusvahelises majas.

“Töötukassa kompenseerib ka ettevõtluskoolitusi, mille käigus saab alustada oma äriplaani koostamist,” rääkis Kink. “Pärast koolitust pakub ettevõtlusamet äriplaani nõustamist. Meil on palju inimesi, kes käivad äriplaani koostamisel nõu saamas. Ka pärast esimesi ebaõnnestunud katseid saame koos äriplaani üle vaadata ja vajadusel vigu parandada, et see läheks töötukassast läbi.”

“Loomeinkubaatoris on igal ettevõttel on oma tugiisik, kes on tema konsultant ja kelle poole võib iga murega pöörduda,” ütles Rootsma. “Kohe organiseeritakse mentorkohtumine, olgu siis probleemiks valgustus õigete fotode saamiseks või kasumiaruande koostamine. Konkreetsed juhised edasiminekuks annavad palju uusi mõtteid. Ainult oma tarkusest kohe ei aita! Sel nädalal näiteks saame koolitust vaateakna kujundamisel. Kõik koolitused on inkubantidele tasuta.”

Linn jagab juhendajale ettevõttes ka praktikatoetust

Linn pakub firmadele messitoetust, väikeettevõtja välismessitoetust ja ettevõtja praktikajuhendaja toetust.

“Praktikatoetust teatakse meie toetustest ehk kõige vähem,” lausus Aivar Riisalu. “Kui tudeng läheb kuhugi firmasse õppepraktikale, siis on sellest toetusest teadnud seni praktikant ise, mitte ettevõte. Praktikatoetust saab juhendaja ettevõttest, mitte praktikant. See on juhendajale lisatasu tema praktikandiga tegelemise aja eest. Ettevõte peab toetuse jaoks ettevõtlusametiga ise suhtlema, kui on sobiva praktikandi leidnud. Linna praktikatoetus on meil mõeldud tehnilistele erialadele, nt ärindusele ja raamatupidamisele see toetus ei sobi.”