3 Days of Design

3 Days of Design

Tallinn Design House esitles 3.-5. septembril 2020 nĂ€itust “Reconsider the Love for Nature” Eesti Suursaatkonnas Kopenhaagenis 3 Days of Design disainifestivali raames. Festivali seekordne fookus oli jĂ€tkusuutlikkusel ning ringmajandusel. Eesti disainerite vĂ€ljapanekul toodi esile looduse ja inimeste vastandlikku suhet, millega tuletatakse meelde, et loodus ei vaja inimesi – hoopis inimesed vajavad loodust.

JĂ€tkusuutlikku disaini esindasid Eesti brĂ€ndid – RA SUN, PLYLAND (Triibuvineer), SEOS, SORTAIDER ja BORG. Nende tooted esindavad esteetiliselt silmapaistvat disaini, mis sĂŒnnib aruka materjalide kasutamise ja sÀÀstva mĂ”tteviisi sĂŒmbioosis. VĂ€ljapanekul tutvustati kohalikele huvilistele ja ettevĂ”tetele Eesti disaini ning loodi uusi kontakte ja Ă€rivĂ”imalusi Taanis.

Valgustidisainer TĂ”nis Vellama kommenteerib: “3DD festival on kahtlemata maailmas unikaalne formaat, kus Taani kutsub disainifestivalile osalema ka teiste maade disainereid, muutes riikide esindused disainisaatkondadeks. Mul on Taaniga varasemad disainialased sidemed, siin on vĂ€ga hea vĂ”imalus saada tagasisidet oma uuema loomingu osas.”

SEOS

SEOS on disainvalgustite brĂ€nd, mis pakub romantiliselt minimalistlikke lĂŒhtreid ning pĂ”randa- ja seinavalgusteid. SEOS-e valgusallikaid vĂ”ib kohata Eesti saatkondades Berliinis ja Helsingis, Riia hotellis Albert ning Tallinnas Park Hotell Hiltonis ja Nordic Hotel Forumis.

Tallinn Design House kĂ€is kĂŒlas disainvalgustite brĂ€ndil SEOS ja kohtus brĂ€ndi looja TĂ”nis Vellamaga, kes tutvustas oma ettevĂ”tet ning jagas mĂ”tteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas jÔudsid valgustite maailma? 

Tartu Kunstikooli lĂ”petades tahtsin minna laia maailma kogemusi saama. Ukse avas ĂŒks oluline kaastöö noorte taanlaste poolt asutatud kohvikule “The Ugly Duckling”. Sealt tekkisid kontaktid ning avanes vĂ”imalus pÀÀseda ĂŒhte maailmatasemel disainibĂŒroosse Jacob Jensen Design. KĂŒlastusest kasvas vĂ€lja 5 aastat kestnud koostöö, mida pean oma teiseks kĂ”rghariduseks. Rahvusvahelises tiimis töötamine Ă”petas palju meeskonnatöö ja disainiprotsessi kohta tervikuna.

Õppisin lisaks ka Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini. Viimasel kursusel hakkasin ette valmistama oma esimest unikaaltoodete nĂ€itust, enamik neist olid kummalisel kombel valgustid. Oma diplomitööks valisin ka valgustite sarja. Osa sellest tööst leidis koha Tallinnas, Rahvusraamatukogu peasissekĂ€igu ees. Kahjuks hĂ€visid need aprillirahutuste kĂ€igus – mĂ€ssajad rebisid need Ă€ra ja loopisid puruks.

Kuidas SEOS alguse sai?

SEOS sai alguse 1994. aastal, kui olin otsustanud Eestisse tagasi tulla. Kodumaal oli tekkinud palju vÔimalusi ning see ajendas koos sÔpradega oma ettevÔtet looma. Vahepeal proovisin ka palgatöötaja elu Norra valgustitootja Glamox disainerina.

TĂ€naseks on SEOS tegutsenud juba 23 aastat ning selle aja jooksul oleme koostöös arhitektide ja tellijatega teinud palju suuri ja vĂ€iksemaid projekte. KaubamĂ€rgi SEOS alt on jĂ”udnud valgusallikad laia maailma – neid vĂ”ib kohata Eesti saatkondades Berliinis ja Helsingis, Riia hotellis Albert ning Tallinnas Park Hotell Hiltonis ja Nordic Hotel Forumis.

Mis teeb SEOS disaini unikaalseks?

Oma kĂ€ekirja kirjeldaksin kui romantilist minimalismi – minu jaoks on oluline ilu, funktsionaalsuse ja tehnoloogia tasakaal. Aja jooksul olen mingil pĂ”hjusel palju tegelenud lĂŒhtritega, mis on sageli ruumis kesksel kohal ja peavad lahendama nii ĂŒldvalgustuse, piduliku valgustuse kui ka stiililt sobiva aktsendi ĂŒlesannet.

Mis paneb sind “pĂ”lema”? 

Valgustite loomine on pĂ”nev, sest peale disaini ja vormi lisandub veel ĂŒks mÔÔde – valgus ja vari. Ma olen kogenud, et teekond lahenduseni on mĂ”nikord vĂ€ga keeruline. Tihti on mul mingi idee olemas ja kui leian uue valgusallika, siis sĂŒnnib ka vorm. Kui loomeprotsess on olnud vaevarikas, siis see ei tohiks disainis vĂ€ljenduda – vastasel juhul tajub seda ka vaataja ning see varjutab loodu ilu. Looming peaks tulema kergelt ja pakkuma oma kerguses seda ilu ka teistele.

Kuidas jÀlgid oma ettevÔttes jÀtkusuutlikku joont ja mis on selle juures suurim vÀljakutse?

Ma pĂŒĂŒan detaile korduvalt kasutada – see on mul vĂ”ib-olla kohati isegi liialt suur vajadus. Ma armastan ajatut disaini ning ei saa sellel lasta raisku minna. NĂ€iteks, ostsin Ă€ra Estonia teatri vanad valgustid – terve hulk vĂ€ga ilusa disainiga lampe. Mulle meeldib uuskasutus ja see mĂ”te, et vanad asjad leiavad vÀÀrikas keskkonnas uue kodu. Alati ei pea uusi asju looma, vĂ€ga edukalt saab kasutada ka vana asja, kui seda veidi muuta. Olen korraldanud ka disainioksjonit, mille eesmĂ€rk on unikaalseid valgusteid leida ja teistele pakkuda.

Minu meelest lasub disaineril vastutus oma loomingu ees ning see ei lĂ”pe toote mĂŒĂŒgiga. Kogu disainiprotsessi vĂ€ltel peaks mĂ”tlema sellele, mis saab tootest pĂ€rast selle kasutamist – kas see liigub jĂ€relturule vĂ”i on seda vĂ”imalik uuendada ja parandada. VĂ”imalusi on mitmeid, kuid peaksime sellele veel rohkem tĂ€helepanu pöörama. Tarbijalik mentaliteet on viimastel kĂŒmnenditel maailma vallutanud, aga Ă”nneks on see mĂ”tteviis juba veidi suunda muutnud ning kindlasti muutub veelgi – loodussÀÀstlikuma ja mĂ”testatud tarbimise suunas.

Mille jÀrgi valid oma toodete materjalid?

Tellimustöö puhul algab see eelkĂ”ige lĂ€hteĂŒlesandest – millised on kliendi vajadused ja ootused ning milline on keskkond, kuhu lahendus luuakse. Materjal on sellisel juhul harva esimene aspekt.

Oma loomingus pĂŒĂŒan leida uusi lahendusi katsetamise teel. Viimasel ajal olen proovinud kokku sobitada vineeri ja puitu, aga mulle tundub, et see ei tööta, sest nende materjalide omadused lĂ€hevad vastuollu valguse omadustega. LĂ”puks sĂ”ltub kĂ”ik ikkagi sellest, milline on kasutatavate materjalide omavaheline tasakaal.

Kuidas on SEOS nÀgemus ja looming 20.tegutsemisaasta jooksul muutunud?

Viimaste aastate suurim vÀljakutse on olnud leida tasakaal loomise ja ettevÔtluse vahel. Ambitsioon on kasvada kasumlikuks disainiettevÔtteks, millel on vÀljatöötatud terviklik teenuste pakett. Selleks oleme loomas pikemaajalisemat strateegiat, mida samm-sammult tÀide viima hakkame.

Millisena nÀed valgusdisaini/disainimaailma tulevikku? Kuhu liigub maailm?

Valgustite valdkond on muutnud elektroonikapĂ”hiseks ja see on juhtunud tĂ€nu LED valgusti tekkele. LED on vĂ€ga paindlik ning sellega saab luua erinevaid lahendusi, mis omakorda innustab katsetama. Kuigi ĂŒks huvitav paradoks on ka tekkinud – need on nii-öelda Edisoni tĂŒĂŒpi valgustid, mis on justkui samm ajas tagasi – ehk on see taotluslik nostalgitsemine, aga disainimaailmas tuleb seda vahel ikka ette. Nagu öeldakse – uus on unustatud vana.

Milline on olnud SEOS kÔige meeldejÀÀvam projekt?

Üks lemmikumaid projekte on olnud Skype Tallinna kontorisse valgusinstallatsiooni disainimine. Tellija andis lĂ€hteĂŒlesandes vabad kĂ€ed ja see oli mulle kui disainerile inspireeriv vĂ”imalus. Keskkond vĂ”imaldas luua lĂ€bi kolme korruse kĂ”rguva installatsiooni. Enne tegelikus suuruses lahenduse valmistamist tegin maketi ning veendusin, et valgusti nĂ€eks vĂ€lja ja töötaks nii nagu olin ette kujutanud. TĂ€na, 7 aastat hiljem, olen tulemuse ĂŒle endiselt uhke. See on disaineri jaoks suur töövĂ”it, kui looming muutub keskkonna ajatuks osaks.

Mis on hetkeolukorda arvestades ettevÔtte suurim vÀljakutse?

Seoses viirusega tekkinud kriis on nĂ€idanud, et veebipood on vĂ€ga vajalik, sest seal saab klient suurema vaevata toodetega tutvuda. Loomulikult on vajalik ka fĂŒĂŒsiline salong, sest inimene tahab asju pĂ€riselt nĂ€ha ja katsuda. Valgustite puhul on oluline ka kolmas mÔÔde – valgus ise, mida foto jĂ€rgi on raske tajuda. Hetkel tegelemegi uue salongi loomisega ning loodame hĂ€id uudiseid juba sĂŒgisel kĂ”igiga jagada.

RA SUN

RA SUN pakub kestvat kÀsitööna valmistatud pehmet mööblit, mis on kombinatsioon funktsionaalsusest ja ainulaadsest disainist ning mille valmistamisel on kasutatud parimaid saadaolevaid materjale.

Tallinn Design House kĂ€is kĂŒlas disainmööbli brĂ€ndil Ra Sun ja kohtus brĂ€ndi looja Allan Proosoga, kes tutvustas oma ettevĂ”tet ning jagas mĂ”tteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas sĂŒndis Ra Sun? Kuidas tekkis brĂ€ndile selline nimi?

EttevĂ”tte loomise ajendiks oli 2009. aasta majanduskriis ja sellega kaasnenud töötu staatus. Enda ettevĂ”tte loomine oli unistuseks juba ammu enne seda, aga see hetk oli jĂ€rsku selline tunne , et “millal siis veel kui mitte nĂŒĂŒd!”.

BrĂ€ndi nimi tekkis minu ja venna nime esitĂ€htedest, Allan ja Raivo – Ra. Tegelikult on nime tekkimisega seotud ĂŒks Ameerika dĆŸĂ€ssi looja Sun Ra (Le Sony’r Ra), kes lĂ”i psĂŒhhedeelse meeleoluga muusikat. Sun Ra bĂ€ndi moodustasid vĂ€rvikad karnevalikostĂŒĂŒmides tegelased, kes tegid oma asja sĂŒdamega. Nende muusika ja stiil meeldis meile, nii me selle nime kasutusele vĂ”tsimegi, vahetasime ainult sĂ”nade jĂ€rjekorda.

Mis teeb Ra Suni disaintoodangu eriliseks ja eristuvaks?

Eesti mööblidisaini maastik on suhteliselt homogeenne – kĂ”ik teevad ĂŒhesuguseid asju. Me ĂŒritame hoida eristuvat joont tehes teistest mĂ”nevĂ”rra julgemaid lahendusi, samas iga moevooluga kaasa ei lĂ€he. Pigem vaatame laiemat pilti ning leiame inspiratsiooni vĂ€ljaspoolt, et luua uudseid lahendusi. Pakume niĆĄitoodetena eritellimusi – see on teistmoodi tegemine ja pakub midagi hingele. Suuremad tööd on loomulikult avalikud tellimused, mis on eraldiseisvate projektidena ka huvitav vĂ€ljakutse.

Kuidas jÀlgite oma ettevÔttes jÀtkusuutlikku joont ja mis on selle juures suurim vÀljakutse? Kuidas valite loodusele mÔeldes oma toodangu materjalid?

Avalike projektide puhul on materjalide valik esmatÀhtis, sest nÔuded avalikus ruumis olevale mööblile on vÀga ranged ning seal lÀhtume eelkÔige materjalide kvaliteedist ja vastupidavusest. Nii saame tagada, et loodud lahendused on jÀtkusuutlikud.

Teine aspekt on tootmise optimeerimine – kalleid materjale tuleb kasutada otstarbekalt ning et jÀÀkide utiliseerimine on vĂ€ikeettevĂ”tjale kulukas, siis on mĂ”istlik kĂ”ik protsessid hĂ€sti lĂ€bi mĂ”elda, et neid tekiks minimaalselt. Sellest aspektist lĂ€htudes ei teki ka loodusele liigset kahju.

Kuidas olete ettevĂ”ttes sĂ€ilitanud oma vanaisa pĂ€randit, kelle teadmisi oma tööks ĂŒle olete vĂ”tnud?

Sadulsepast vanaisalt saime tugeva pagasi oskuste ja kogemuste nĂ€ol. Tema juures kĂ€ies tuli tihti ette, et mĂ”ni mööblitĂŒkk vajas parandamist – nii need oskused ajapikku kogunesid. Noorest peast ellu astudes sai endale lubatud, et enda tulevikku kĂŒll mööbliga ei seo, sest see ala tundus nii keeruline – vĂ€ga palju detaile, mis kĂ”ik valesti said minna. Elu on aga kulgenud sedaviisi, et olen ĂŒhel vĂ”i teisel moel ikka mööblini jĂ”udnud ning hetkel sellega tĂ€iesti rahul.

Milline on Eesti disaini tulevik? Kuhu liigub maailm?

Minu arvates sĂŒnnib Eesti disain alles praegu. Meie ajaloos on kustumatu jĂ€lg okupatsiooniajast, mis takistas Eesti disaini arengut tervikuna, sealhulgas jĂ”udmist laiema publikuni. See ei tĂ€henda muidugi, et meil poleks olnud potentsiaali – lihtsalt olukord piiras seda mĂ€rkimisvÀÀrselt. See on ka pĂ”hjus, miks Eesti disaini mujal maailmas ei tunta – meil pole “raudse eesriide” taha jĂ”udnud midagi mĂ€rkimisvÀÀrselt pĂŒsivat. Aga me pole ainukesena sellises olukorras – teistelgi saatusekaaslastest riikidel on disainimaailmas sama seisund. Ma arvan, et 100 aasta pĂ€rast saab rÀÀkida Eesti disaini ajaloost ning saavutatud on silmapaistev tuntus ka laiemas maailmas.

Viimastel kĂŒmnenditel on toimunud vĂ€ga palju muutusi – disainer ei ole enam peamine, brĂ€ndil on suurem rĂ”hk. BrĂ€ndide ĂŒmber on tekkinud tugev kommertslik sĂŒsteem, mis toetab eelkĂ”ige toodete mĂŒĂŒmist. Praeguseid trende arvestades on toote eluiga muutunud taas tĂ€htsaks, kuid vahepealne tarbimismaania on jĂ€tnud vĂ€ga sĂŒgava jĂ€lje. KĂ”ik protsessid on palju kiiremad ning inimesed ootavad, et asjad juhtuksid kohe ning vajadus uue informatsiooni jĂ€rele on pidev.

Kas funktsionaalsus vÔi ilu ja miks?

Mina olen seda meelt, et funktsioon peab olema – asi peab tĂ€itma neid eesmĂ€rke, milleks see on mĂ”eldud. Eristumiseks tehakse vĂ€ga palju lahedaid aga tarbetuid asju, mida mĂ”ne aja pĂ€rast mitte keegi enam ei mĂ€leta. Disaineri loomisvajadus on kindlasti ka olulisel kohal – sellest saab tegelikult kĂ”ik alguse. Iseennast ma disaineriks ei pea. Minu jaoks on disainer ikkagi tiitel, mille nimel on inimene vaeva nĂ€inud, Ă”ppinud ja töötanud. Kahjuks on tĂ€napĂ€eval selle tĂ€hendus vĂ€ga umbmÀÀrane – igaĂŒks, kes midagi loob, vĂ”ib end disaineriks nimetada, olenemata reaalsetest teadmistest ja oskustest. See tegelikult devalveerib selle kui ameti tĂ€hendust.

Kuidas on praegune kriis teie ettevÔtte tegevust mÔjutanud?

Praegune kriis on mĂ”jutanud meie tegemisi vĂ€ga palju – Ă€ra on jÀÀnud kĂ”ik suuremad projektid – restoranid, kohvikud, hotellid. Nende asemele on asunud erakliendid diivani kangavahetuste ja muude pisitöödega. Kuna turismisektor taastub kriisist veel kaua, on meilgi ilmselt ainuvĂ”imalik viis jĂ€tkamiseks oma tegevuste ĂŒmber orienteerumine erakliendile. Oleme tĂ€iustamas omatoodangu mudelivalikut ning vaatame ĂŒle oma kodulehe ja muud turundusvahendid.

SORTAIDER

SORTAIDER pakub nutikaid ja nĂ€gusaid jÀÀtmete sorteerimislahendusi nii kodudesse kui ka ettevĂ”tetele ning organisatsioonidele. Sortaideri tooted teeb unikaalseks kasutatav materjal ja tapisĂŒsteemiga disainilahendus. KĂ”ik tooted on valmistatud sertifitseeritud veekindlast kasevineerist ning tarnitakse detailidena, mida on lihtne kokku panna.

Sortaider on Eesti ettevÔte, mis pakub nutikaid ja nÀgusaid jÀÀtmete sorteerimislahendusi nii kodudesse kui ka ettevÔtetele ning organisatsioonidele.

Sortaideri tooted teeb unikaalseks kasutatav materjal ja tapisĂŒsteemiga disainilahendus. Detailidena tarnitava prĂŒgikasti vĂ”i sorteerimisjaama saab ise suurema vaevata kokku panna ning selleks pole vaja ĂŒhtegi tööriista. KĂ”ik tooted on valmistatud sertifitseeritud veekindlast kasevineerist. EttevĂ”tte tekkeloost ja jÀÀtmete sorteerimisest rÀÀgib Sortaideri partner Peeter Siim.

Sortaideri idee kasvas vajadusest prĂŒgisorteerimise lahenduse jĂ€rele koduterassil. “Et kaubanduses levinud tooted polnud kuigi ilusad ja puudusid terviklahendused (pandipakendid, paber, olme, bio jne.), siis jĂ”udsime arusaamiseni, et lahendus oleks luua Ă”uekeskkonda sobiv ning disainilt kena vĂ€limusega sĂŒsteem,” meenutab Peeter.

Ligikaudu 5 aastat tagasi alguse saanud ideest on nĂŒĂŒdseks kasvanud edukas vĂ€ikeettevĂ”te, millel on vĂ€lja kujunenud terve toodete sari. “Me lĂ”ime vajaduspĂ”hise ja praktilise toote, mis sobib nii vĂ€li- kui sisetingimustesse,” selgitab Peeter idee tagamaad. “Üks peamisi eesmĂ€rke toote disainimisel on see, et toodet on lihtne kokku panna ning vajadusel ka lahti vĂ”tta. See on ka transpordi mĂ”ttes suur eelis, sest kokkupakituna vĂ”tab toode oluliselt vĂ€hem ruumi ning seetĂ”ttu on logistika keskkonnasÀÀstlikum,” toob Peeter esile.

Sortaideri tootearendus on nĂŒĂŒdseks kestnud 5 aastat. Selles on oma tĂ€htis ja kindel roll olnud ka klientidel. “Sortaideri arengus on alati olulisel kohal olnud klientide tagasiside. TĂ€nu sellele oleme jĂ”udnud siia, kus me praegu oleme. Meie toodetel on kĂ”igile arusaadavad sorteerimisjuhendid; kaantel on pehmendused; konteineritel on rattad jne.” tĂ”deb Peeter, “
ja meil on maailma esimene prĂŒgikoti sahtliga prĂŒgikast,” lisab ta lĂ”busalt.

Praeguseks on Sortaideri tooted jĂ”udnud sadadesse kodudesse ning avalikesse ruumidesse- kontorid; koolid-lasteaiad; teenindussaalid jne. Kuna erinevad ruumid vĂ”ivad vajada erinevaid lĂ”pplahendusi, siis lĂ”pptulemus saavutatakse lĂ€bi koostöö kliendiga. Peeter sĂ”nab: “
 SeetĂ”ttu peame tĂ€htsaks otsekontakti.”

Sortaider on lahenduste leidmisel kiire ja paindlik, mida kinnitab ka hiljutine koostöö Hektor konteinerhotelliga Tallinnas. Vaid 10 pĂ€evaga loodi neile tĂ€iesti uus toode – kompaktne sorteerimisjaam. “Sellist toodet meil tĂ”epoolest veel valikus ei olnud, aga tĂ€nu heale koostööle sujus kĂ”ik ladusalt ning oleme saavutatud tulemusega vĂ€ga rahul,” rÔÔmustab ta.

KĂŒsimusele, mis on olnud Sortaideri teekonnal suurim vĂ€ljakutse, vastab Peeter, et vĂ€ikeettevĂ”ttel on kĂ”ige keerulisem olnud tootearenduse faas: “Ideest tarbitava tooteni jĂ”udmine on ressursimahukas nii ajalises kui ka rahalises plaanis. Samas on see vĂ€ltimatu, sest kui alguses tootearendusse ei panusta, siis tuleb seda hiljem muul moel teha, aga siis lĂ€heb see juba kallimaks maksma.”

Sortaideril on kliente nii era- kui ka avalikus sektoris, kellega on aja jooksul sĂŒndinud mitmeid huvitavad koostööprojekte. “KĂ”ige meeldejÀÀvam on olnud koostöö BioBag-ga, kellega arendasime tĂ€iesti uue toote ainult 1 kuuga. LĂŒhikese aja jooksul valmis toidujÀÀtmete kogumiseks mĂ”eldud kompostikorv, mis tarnitakse ĂŒmbrikusse pakitud detailidena,” rÀÀgib Peeter.

Peeter nĂ”ustub, et prĂŒgi sorteerimine on praeguse ĂŒhiskonnakorralduse juures ainuĂ”ige ja möödapÀÀsmatu tegevus, ja lisab: “KĂŒsimus on pigem selles, kas see on inimesele piisavalt mugavaks tehtud, et sellest kujuneks harjumus. NĂ€iteks pandipakendiringlus toimib Eestis vĂ€ga hĂ€sti – inimestel on motivatsiooni seda teha, sest ĂŒhest kĂŒljest on taaral rahaline vÀÀrtus, teisalt on see ka piisavalt lihtsaks tehtud.”

Ükski muudatus ei sĂŒnni kiiresti – uute asjade elluviimisel on vaja ĂŒhiskondlikku survet ja tunnustust. Siinkohal on oluline roll ka inimeste harimisel ja riigipoolsel toetusel. Koolides Ă”petatakse jÀÀtmete sorteerimise pĂ”himĂ”tteid erinevate metoodikate ja suunatud tegevuste abil. Lapsed Ă”pivad kiiresti ning vĂ”tavad omandatud teadmised koju kaasa, kus jagavad neid ka oma vanematega.

Sortaideri tiim on kĂ€inud koolides lastega koos prĂŒgikaste kokku panemas. “Lastele meeldib seda teha, sest see on ĂŒsna lihtne ja selle tulemusena valmib midagi pĂ€riselt vajalikku. Oma kĂ€tega tehtud asju ei kiputa lĂ”hkuma ka,” jagab Peeter kogemusi.

Sortaideri uudsed prĂŒgikastid on kasutusel nĂ€iteks  Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis, Helmes, Euroopia Liidu Majas, Tartu Maavalitsuses ja Paide Linnavalitsuses.

Triibuvineer

Triibuvineer pakub pĂ”nevaid ja vĂ€rvikĂŒllaseid disaintooteid, sisustuselemente, elustiilitooteid ja Ă€rikingitusi, mis paistavad silma praktilise disaini ja kvaliteetse teostusega. KĂ”ik tooted on valmistatud unikaalsest triibuvineerist, mis ĂŒhendab pĂ”hjamaise kasevineeri meeleolukate vĂ€rvidega.

Tallinn Design House kĂ€is kĂŒlas triibuvineerist valmistaval disaintoodete brĂ€ndil Triibuvineer ja kohtus brĂ€ndi looja Helen Teigariga, kes tutvustas oma ettevĂ”tet ning jagas mĂ”tteid Eesti disaini teemadel.

Kuidas sĂŒndis Triibuvineeri idee ja kontseptsioon? 

Triibuvineeri (PLYLAND multi-colored plywood) materjalikontseptsioon sĂŒndis eksitusest, ĂŒhest tootekatsetuse purunenud detailist. Vead ja eksimused tulevad meid tavaliselt Ă”petama, seega probleemi lahendades ja katkist detaili asendades tuli valla pÀÀsta loov energia ja disainmĂ”tlemine ja ootamatult sĂŒndis veast tĂ€iesti ainulaadne ja pĂ”nev materjal, millega edasi mĂ€ngida.

Triibuvineer on saanud jĂ”udu ja tuge ka Eesti rahvapĂ€rimustest, vĂ€rvikirevatest pikitriibuseelikute rĂŒtmidest, mis on talletunud rahva sajanditepikkusesse kultuurimĂ€lusse. Triibuvineer on materjal, mis ĂŒhendab skandinaavialiku kasevineeri vĂ€rvidega, luues meeliköitva ja sooja koosluse.

PĂ”hjamaises valdavalt hallivarjundilises kliimas elades igatseb hing vĂ€rvide soojust ja helgust. On tĂ”estatud, et vĂ€rvid tekitavad inimestel positiivseid emotsioone ja Ă”nnetunnet. Puit ja vineer on Skandinaavia sisustuses laialt levinud ning nende kasutamine interjööris loob vĂ€ga orgaanilise ja naturaalse elukeskkonna. VĂ€rvide lisamine vineerile annab vÀÀrikale materjalile uue hingamise, vĂ”iks öelda ka et vĂ€ikese lisakiiksu ja mĂ€ngulist elevust. Meid inspireerivad looduse vĂ€rvikooslused, mida segades ja uusi rĂŒtme luues saab tekitada tuhandeid erinevaid meeleolusid.

Millised on suurimad vÀljakutsed jÀÀtmevaba disaini puhul? 

JÀÀtmevaba disaini puhul tuleb sageli teha kompromisse, et leida optimaalne tasakaal esteetika, kasutajakogemuse ja maksimaalse ressursikasutuse vahel. See on ĂŒhtaegu vĂ€ljakutsuv, aga vĂ€ga pĂ”nev mĂ€nguline katsetamine materjali erinevate vĂ”imalustega. NĂ€iteks meie oleme avastanud, et triibuvineeri ribastades ja ristlĂ”ikepinnana eksponeerides ning teiste materjalidega kombineerides saame vineerplaadist tunduvalt rohkem tooteid. Samuti kombineerime erineva suurusega disaintooteid. Triibuvineeri töödeldes praktiliselt ei teki jÀÀke, sest ka kĂ”ige pisemad tĂŒkid on piisavalt atraktiivsed, et neid saab töödelda nĂ€iteks pilkupĂŒĂŒdvateks aksessuaarideks.

Mis muudavad tooted pikaealiseks? 

Triibuvineerist toodetel on pikk kasutusiga, sest kasutame lĂ€bivĂ€rvimise (through-coloring) tehnoloogiat, mis tagab vĂ€rvi ĂŒhtlase jaotumise kogu materjali paksuses. See tĂ€hendab, et isegi kui toode kaotab aastate jooksul oma visuaalse vĂ€limuse, saab seda kerge lihvimisega taastada ja vĂ€rvid uuesti elama panna. See annab materjalile uue hingamise ja pika kasutusea. Toodete disainis pĂŒĂŒdleme ajatuse poole ja pĂŒĂŒame alati ĂŒhendada mitu funktsiooni, et toodet oleks vĂ”imalik kasutada universaalsemalt.

Mis on puiduga töötamise suurimad plussid ja vÔlud? 

Puit ja eriti vineer (plywood) on vĂ”rratult soe ja inspireeriv materjal. Ühtpidi on see vĂ€ga tehniline, kindel, konkreetne, aga samas on selles looduslikku voolavust, kordumatust ja isikupĂ€ra. Vineeri suurepĂ€rased tehnilised omadused on harmoonilises kooskĂ”las tema visuaalsete vĂ”imalustega, mistĂ”ttu vĂ”ib disainis selle materjaliga lĂ”putult mĂ€ngida.

Miks peaksid inimesed sisekujunduses vaatama rohkem puitmaterjali poole? 

Meile kui pĂ”hjamaalastele on puit osa loomulikust elukeskkonnast, millega me kasvame koos ĂŒles. See on osa meie turvatundest, sest oleme harjunud lapsena puude otsas ronides ja kiikudes ning metsas matkates puid ja metsa enda ĂŒmber tajuma. Puud annavad meile sisemise rahu. Sisekujunduses mĂ”jub puit loomuliku ja turvalisena ning aitab luua rahulikku ja tasakaalus elukeskkonda.

Milline on puidu kui sisekujunduses kasutatava materjali tulevik? 

Puit on ajatu, see ei lĂ€he kunagi moest. See on baasmaterjal, mille omadusi ja efekte ei suuda ĂŒkski tehismaterjal asendada. Inimene on puitu kasutanud, töödelnud ja kujundanud aegade algusest. Usun, et kliima muutudes puidu vÀÀrtus vaid kasvab ja tehnoloogia arenguga vĂ”imalused puidu kasutamiseks avarduvad ja laienevad veelgi.

BORG

BORG-i jaoks on mööbel ruumi hing – seepĂ€rast panustavad nad kvaliteeti ja loovad esemeid, mis kestavad pĂ”lvest pĂ”lve, omavad iseloomu ja on oma peremehele kindlaks kaaslaseks. BORG pakub laia valikut diivaneid, tugitoole ja tumbasid nii koju kui ka kontorisse.