Soomaast inspireeritud disain

Eestlased peavad oma suurimaks rikkuseks puutumata loodust ja nelja aastaaega, mis kõik looduses alati unustamatuid ja nii eriilmelisi vaatemänge suudavad pakkuda. Selles mõttes võib Soomaad pidada Eesti kõige rikkamaks kandiks – siin piirkonnas on aastaaegu tervelt viis. Lisaks suvele, sügisele, talvele ja kevadele on sellel viies aastaaeg – suurvee aeg -, mil luhad ja metsaalused jäävad sillerdava vee alla ning ainsate liiklusvahenditena kulgevad sellele müstilisel veemaastikul kanuud, süstad ja haabjad.

Loodus on Eesti rõiva- ja ehtekunstnikke sajandeid inspireerinud ning ehkki esmaspilgul võib Soomaa taimestik tunduda kidur ning vaene, on seal külluslikult detaile, värve ning vee loodud võlumaailmu, eriti päevadel, kui saab imetleda mõne üksiku valge pilvetupsuga ehitud säravsinise taeva peegeldust metsa all laiuval vaiksel veel.

Soomaal on üle 700 taime- ja 360 seeneliigi, mis panevad mustrite loojal ja kangaste värvijal fantaasia hoogsalt lendama. 150 linnuliiki viivad kevadel mändide ja sookaskede vahele tagasi saabudes mõtted kaugetele ja eksootilistele maadele ning nende kirevatele värvidele. Soomaad läbisid kunagi ka olulised kohalikud kaubateed, mööda sealseid jõgesid vahetasid Soomaa ühes servas elavad mulgid teise serva jäävate Pärnumaa ranniku- ja Pärnu lahe saarerahvastega väärtuslikke kaupu hülgenahkadest viljani. Koos kaupmeestega liikusid läbi Soomaa aga ka nii mulkide kui kihnlaste mustrid ja käsitöövõtted.

Selles karmis, ent kaunis looduses on alati rabasaartele rajatud külades elatud, püütud kala, korjatud metsaande. Looduse meelevallas rahval on ehk just seetõttu eriti armastatud mustrimotiiviks kaheksakand ehk õnnetäht, mis rändas sinna Viljandi ümbruse mulkidelt ja mida vanasti ohtralt hea õnne tagamiseks nii rõivastele kui ka tarbeesemetele kanti.

Soomaa kultuur on tänu loodusele kujunenud ainukordseks, sealsete inimeste ühepuupaat haabjas, mis veel möödunud sajandi keskel oli igapäevaseks liiklusvahendiks külaelanikele ja kaluritele, on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tänapäeval, kui Soomaa puudest haabjaid valmistatakse vaid lõbusõitudeks, on vanad puutööoskused edasi kandunud ja tänased Eesti disainerid oskavad puidust valmistada nii prilliraame kui ehteid. Haabjas, painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, jääb aga Soomaa sümboliks.

Soomaa kultuuri mitmekesisust, vee ja valguse mänge puutumatu looduse keskel saab aastaringselt avastada – suurvee ajal mööda vett, talvel räätsadega mööda lund või mööda jäätunud jõgesid ja üleujutatud luhti peegelsiledal jääl tõukekelguga kihutades. Soomaa on lihtsalt ligipääsetav nii Viljandist kui Pärnust oma seiklust alustades ja jääb tegelikult ka Tallinnast vähem kui kahe sõidutunni kaugusele. Teine võimalus selle piirkonna erilisusest osa saada on aga Tallinn Design House’i foto- ja videoprojekti “Kummardus” jälgedes, mis esitab fotokeeles mitmeosalise jutustuse Eesti disainist. Sõna “Kummardus” sümboliseerib tänuavaldust olemasoleva eest ning läbi pildijutustuse tutvustakse Eesti disaini juuri.

Eesti disainiloomingu juuri tutvustavas projektis osaleb ligi 100 Eesti disainerit, kelle käekiri ja looming on saanud Eesti disainimaastikul äratuntavaks ning kõnetab ka rahvusvahelisel skeenel. Projektis on kontseptsiooni loomisel lähtutud Eesti silmapaistvate disainerite loome algupärast, mis on otsesemal või varjatumal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust.

Tallinn Design House on Rotermanni kvartalis tegutsev Eesti disaini ühisturundus- ja ekspordiplatvorm ning esinduslik kauplus-showroom. Kohapeal ja veebikeskkonnas on esindatud enam kui 100 Eesti disainerbrändi.

Projekt viiakse ellu “Loomemajanduse ettevõtete konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, ekspordivõimekuse ja teiste majandussektoritega koostöö arendamine” EU53522 raames EAS-i toel Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid poolt perioodil 01.01.2020 – 31.12.2021.