ÄRNI BLUM: südamega loodud ajatud ja iseloomuga kudumid

Olen terve elu kudunud, suuresti ema eeskujul, kes on hobikuduja. Mind on alati paelunud just kudumid, nende tekstuur, vorm ja võimalused. Samas ei unistanud ma kunagi teadlikult sellest, et minust võiks saada kudumidisainer. Küll aga on mood ja ilusad esemed mind alati köitnud.

Ühel hetkel hakkasin oma kudumeid müüma sõpradele, siis sõprade sõpradele ning lõpuks juba täiesti võõrastele. Nende julgustusel sündis 2017. aastal Nirgiwabriku Instagrami konto. Esimesed kolm aastat tegelesin sellega hobi korras, samal ajal töötasin ilusalongis.

Kui sündis mu teine tütar, sain aru, et hobist on saanud midagi palju enamat. Otsustasin ettevõtmist mitte lõpetada, vaid kasvatada. Just siis liitusid minuga esimesed kudujad Saaremaalt, leidsin esimesed edasimüüjad ning nii see lumepall veerema hakkas.

Nii minu kui ka mu mehe juured on Saaremaalt ning suurem osa meie elust on olnud seotud just selle paigaga. Kui ettevõte kasvas, tundus loomulik, et ka tootmine jääb siia.

Olen väga tänulik, et saan töötada koos kudujatega, kellel on selja taga aastakümnete pikkune kogemus. Nende oskused ja pühendumus on ÄRNI BLUMi kvaliteedi oluline osa. Minu jaoks tähendab kohalik tootmine ka võimalust hoida elus käsitöötraditsiooni ja pakkuda tööd oma kogukonna inimestele.

Nirgiwabriku nimi sündis üsna spontaanselt. Mu neiupõlvenimi oli Nirk ja kuna kudusin nagu väike vabrik, tundus see tol hetkel tabav.

Aastatega muutus aga bränd koos minuga. Kui hakkasin looma terviklikke kollektsioone, tundsin, et nimi ei kanna enam edasi seda kvaliteeti ja esteetikat, mille poole püüdlesin.

Rebränding võttis aega ligi kümme kuud. Proovisin sadu nimevariante, kuni ühel hetkel tuli meelde mu vanaisa sünninimi, Ärni Blum. Sellest hetkest tundus kõik õige ja ma pole seda otsust kordagi kahetsenud.

Seda on raske öelda, kui suur roll oli muutuses just nimevahetusel, sest samal ajal toimus palju olulisi asju. Rebrändingu ajal, 2023. aasta suvel, osalesin Estonian Fashion Festivalil, kus esitlesin esimest korda ÄRNI BLUMi nime all oma kollektsiooni. Seal märkas mind Aldo Järvsoo, kelle kaudu kutsuti mind sama aasta sügisel Tallinn Fashion Weekile. Peagi võttis ühendust ka Kaubamaja sooviga ÄRNI BLUMi tooteid müüki võtta.

Kõik need sündmused langesid ühte perioodi ning tundus, et bränd jõudis täpselt õigel hetkel järgmisele tasemele. Olen saanud palju tagasisidet, et uus nimi mõjub küpsemalt ja luksuslikumalt ning peegeldab paremini seda, milliseks ÄRNI BLUM on kujunenud. Muidugi leidub inimesi, kes meenutavad Nirgiwabrikut sooja nostalgiaga, kuid mina tunnen, et nimevahetus oli üks õigeimaid otsuseid, mille olen brändi jaoks teinud.

ÄRNI BLUMi keskmes on tekstuur, pehmus ja omanäolisus. Mulle meeldivad monokroomsed toonid, skulptuursed vormid ja pehmed materjalid.

Soovin luua rõivaid, mis kestavad ajas ning mida saab stiliseerida väga erineval moel. Igal esemel võiks olla mõni ootamatu detail, mis muudab selle eriliseks.

Materjal on minu jaoks disaini kõige olulisemaid osi. Hea lõige ei päästa toodet, kui materjal ei ole kvaliteetne. Sageli algabki uus idee just lõngast, selle tekstuurist, tunnetusest ja iseloomust.

Minu suur lemmik on Jaapani siidmohäär, mille pehme ja õhuline tekstuur on saanud ÄRNI BLUMi üheks tunnusjooneks. Põhikollektsioonis kasutan peamiselt sertifitseeritud naturaalseid materjale, nagu vill ja puuvill, ning eelistan võimalikult puhtaid monomaterjale.

Samas meeldib mulle ka materjalidega eksperimenteerida. Näiteks olen loonud erimudeleid, kus olen kombineerinud orgaanilise puuvilla elastsete kiududega, et saavutada täiesti uus tekstuur. Moekollektsioonide puhul kasutan sageli ka materjalijääke ja seisma jäänud lõngu, et anda neile uus elu. Nii saan ühendada loovuse ja teadliku materjalikasutuse.

Kõik algab tavaliselt mingist tundest või nägemusest. Mind inspireerivad tekstuurid, vormid ja materjalid. Sageli sünnib esmalt idee siluetist või pinnast ning alles seejärel hakkan otsima lõnga, mis selle kõige paremini ellu tooks. Teen proovilapid, katsetan erinevaid lahendusi, valmistame prototüübid, üritame lõikega mängida, pesta ja katsetada.

Kudumi loomine erineb oluliselt tavapärasest rõivadisainist, sest me ei lõika midagi valmis kangast. Iga detail kootakse kohe õigesse mõõtu ning selleks tuleb läbi arvutada silmused, read ja mõõdud. Esimene versioon vajab sageli parandusi ning alles teine või kolmas prototüüp jõuab tootmisse.

Lõng on minu jaoks disaini lahutamatu osa. Sama mudelit ei saa lihtsalt teise materjaliga ümber teha, sest iga lõng käitub erinevalt ning muudab nii vormi kui ka üldise karakteri. Uue materjali kasutamine tähendab sisuliselt uue toote väljatöötamist.

Kuigi töötame tellimuspõhiselt ja kohandame mudeleid vastavalt kliendi soovidele, nõuab iga muudatus põhjalikku läbimõtlemist. Just see teebki kudumidisaini nii põnevaks  ja ka oluliselt keerukamaks, kui esmapilgul paistab.

Kõige olulisem on minu jaoks võimalus luua. Just disainiprotsess ja kudumine annavad mulle kõige rohkem energiat ning need on põhjused, miks ma selle teekonna üldse ette võtsin.

Täna olen aga väikese ettevõtte juhina sageli rohkem ettevõtja kui disainer. Suur osa ajast kulub juhtimisele, planeerimisele ja igapäevaste probleemide lahendamisele. Minu eesmärk on kasvatada ettevõtet samm-sammult nii, et saaksin tulevikus rohkem keskenduda just sellele, mida kõige rohkem armastan, loomingule.

Viimase aasta jooksul oleme meeskonda kasvatanud ning täna on meil nii asjaajaja kui ka uued kudujad. See on aidanud mul rohkem keskenduda sellele, mis on minu rollis kõige olulisem.

Praegu ei ole eesmärk enam lihtsalt kasvada, vaid leida stabiilne rütm. Soovin, et ettevõte toimiks jätkusuutlikult, nii et igapäevane töö oleks tasakaalus ning jääks piisavalt ruumi ka loomingule ja uute ideede arendamisele.

Parimad ideed sünnivad siis, kui võtan aja maha. Reisid, uus keskkond või lihtsalt hetk iseendaga annavad ruumi märgata ja luua. Kui päevad mööduvad ainult probleemide lahendamisele, jääb loominguks liiga vähe ruumi.

Mul on tavaliselt kõige rohkem hinges see toode, mille olen viimati loonud. Uute mudelitega on alati väike armumise faas ja avastan end neid järjest kandmast.

Kui peaksin aga välja tooma ühe lemmiku, siis oleks see kindlasti Roots topp. See on üks neid esemeid, mis leiab minu garderoobis kõige rohkem kasutust. Mulle meeldib selle mitmekülgsus, külmemal ajal kannan seda triiksärgi või T-särgi peal, suvel aga iseseisva topina. Seda saab stiliseerida nii igapäevaselt kui ka pidulikumalt ning just selliseid rõivaid meeldib mulle luua.

Hoian moemaailmal ikka silma peal, kuid ei disaini kunagi ainult trendidest lähtudes. Loomulikult mõjutab ümbritsev meid kõiki mingil määral, kuid minu eesmärk on luua rõivaid, mis kestavad ajas ega kaota oma väärtust ühe hooajaga.

Trendid mõjutavad mind pigem värvivalikute või stilistika kaudu, mitte lõigete või disaini osas. Soovin, et iga ÄRNI BLUMi ese oleks kvaliteetne, mitmekülgne ja kantav ka aastaid hiljem. Minu jaoks on kõige olulisem luua midagi, mida inimene tahab kanda mitte ainult täna, vaid ka viie või kümne aasta pärast.

Eks ettevõtluses tuleb ette ka keerulisemaid perioode. Mulle meeldib küll naljaga öelda, et “ei tahtnud töötada üheksast viieni ja hakkasin ettevõtjaks, nüüd töötan 24/7”, aga selles on oma tõetera.

Olen õppinud, et kui tunned, et enam ei jaksa, siis tuleb võtta hetk iseendale. Sageli piisab juba paarist päevast, et tööasjadest eemalduda. Just siis tulevad tagasi ka uued ideed ja meenub, miks ma seda kõike teen.

Suurim motivatsioon tuleb aga sellest, et ÄRNI BLUM on kasvanud välja minu suurimast hobist. Mul on privileeg teha tööd, mida ma siiralt armastan, ja see annab jõudu ka keerulisematel hetkedel edasi liikuda.

Suurim õnnestumine on see, et olen suutnud hobist kasvatada ettevõtte. Vahel pean endale meelde tuletama, et see ei ole enam unistus, vaid päriselt minu töö.

Mulle annab kõige rohkem jõudu teadmine, et saan teha seda, mida armastan, ning et leidub inimesi, kes tahavad minu loodud kudumeid kanda.

See oli minu jaoks eelkõige kinnitus. Kui oled iga päev oma töö keskel, on lihtne unustada, kui pika tee oled tegelikult läbi käinud.

Mõte, et hobikorras kudumisest kasvas välja bränd, mis pälvis Hõbenõela nominatsiooni, teeb mind siiani väga tänulikuks. Selline tunnustus ei tähenda ainult märkamist, vaid annab ka kindlustunde, et see, mida loon, kõnetab inimesi. Ja just see ongi suurim motivatsioon edasi liikuda.

Mulle tundub, et Eesti disain liigub järjest teadlikuma tarbimise ja isikupärasema eneseväljenduse poole. Inimesed väärtustavad üha enam kvaliteeti, kohalikke tegijaid ja rõivaid, millel on oma lugu.

Samal ajal muutub mood vabamaks, julgetakse mängida vormide, tekstuuride ja kihtidega ning leida oma isiklik käekiri. Usun, et just see mitmekesisus teeb Eesti disaini tugevaks ning aitab sellel üha enam ka rahvusvaheliselt silma paista.

Jaanuaris täitus üks minu suurimaid unistusi, kui avasin Telliskivi Loomelinnakus oma stuudiopoe. Loodan, et sellest kujuneb kohtumispaik nii kudumihuvilistele kui ka disainiarmastajatele, koht, kus sünnivad uued ideed, toimuvad töötoad ja inimesed saavad ÄRNI BLUMi maailmaga lähemalt tutvuda.

Järgmise viie aasta jooksul soovin kasvatada ÄRNI BLUMi ka rahvusvaheliselt. Samas on minu jaoks kõige olulisem, et ettevõte kasvaks jätkusuutlikult. Ma ei tunne, et peaksin tingimata jõudma massidesse, pigem tahan luua midagi, mis kestab.

Minu eesmärk on ehitada ettevõte, kus on hea töötada nii minul kui ka minu meeskonnal. Soovin, et mul jääks üha rohkem aega loomingule ning et ÄRNI BLUM areneks omas tempos, säilitades selle, mis on mulle algusest peale kõige olulisem olnud, kvaliteedi, läbimõeldud loomise ja tegemisrõõmu.

Üks teema, mida soovin inimestele alati meelde tuletada, on kudumite hooldus. Sageli suhtutakse kudumisse nagu igasse teise rõivaesemesse, kuid tegelikult vajab see veidi teistsugust lähenemist.

Vill on loomulikult isepuhastuv materjal ning enamasti ei pea kudumit pärast iga kandmist pesema. Tihti piisab lihtsalt õhutamisest või vajadusel kohtpesust. Mida vähem kudumit pesta, seda kauem säilitab see oma ilu ja omadused.

Samuti arvatakse sageli, et topilisus tähendab halba kvaliteeti, kuid see ei vasta tõele. Ka kvaliteetsed naturaalsed kiud võivad hõõrdumise tõttu topiliseks muutuda. See on materjali loomulik omadus ning õigete hooldusvõtetega saab kudumi ilusa välimuse hõlpsasti taastada.

Minu jaoks on oluline, et inimesed oskaksid oma kudumeid väärtustada ja nende eest hoolitseda. Hästi hoitud kudum võib rõõmustada oma kandjat aastaid.

Intervjuu: Margaret Aidla

Fotod: Sirje Sinisoo, Karmen Alamets