Artist Series viib seekord külla Hiiumaale, Ellu sallide loojale Helen Vaksile, kelle loomingus põimuvad sügav austus rahvapärandi vastu ja isikupärane käekiri.
Ellu sallide brändi idee sündis 15 aastat tagasi, kui Helen istus Rakveres meeste tantsupeol, kus esines tema poeg. Ilm oli tuuline ja kergelt vihmane. Helen jälgis, kuidas rahvatantsijad katsid end eri värvi jopedega ja mõtles: „Issand, sõbad on ju olemas!“ Olles ise kümme aastat rahvatantsu tantsinud, mäletas ta hästi, et sõbad kuulusid rahvariiete piduülikonna juurde. Seal tribüünil istudes sai ta aru, et meil ongi neist tegelikult puudus. Esimesed kümme mustrit valmisid sama aasta sügiseks, jõuluks olid olemas ka esimesed tooted.
Sallide ja sõbade kõrval pakub Helen täna ka tekke ja patju nii diivanile kui terrassile. Terviklahenduste loomine tuppa ja õue on tema jaoks väga inspireeriv.
Ellu sallid on kaunistatud stiliseeritud kujul Eesti armastatud mustritega, järgides esiemade tarkusi ja oskusi. Sõbade ja mustrite valmimisele eelnes põhjalik uurimistöö – Helen käis materjali kogumas ERMis, Vabaõhumuuseumis ja teistes muuseumides. Tema töö on olnud põnev: ühelt poolt on ta ise leidnud mustreid, mida edasi anda, teisalt on palju ka tellitud. Muuseumid, samuti laulu- ja tantsurühmad, on soovinud mustriväega tekke, salle ja sõbasid.
Eesti rahvuslikes tekstiilides anti erinevate kujunditega edasi sõnumeid, soove ja unistusi. Sümbolid segunesid õnnetoovate ja kaitsemaagiliste motiividega, mis ühtisid rahva mõttemaailma, usu ja ebausu, tõrje- ja õnnistusmaagiaga ning kandsid endas esteetilisi elamusi. Päeval olid tekid voodil, õhtul pandi need õlgadele ja mindi nendega külavahele.
Viimase aja erilisemate mustrite seas toob Helen esile Rõuge sõba mustri, mis pärineb Vabaõhumuuseumi kogust ja millest sai selle aasta laulu- ja tantsupeo sõba. Muster pärineb imepisikeselt tekitükilt, kuhu on talletunud ussimärk ja sõõr – mõlemad kandes edasi Eesti väge.
Ellu sallide lugu veab Helen üksinda. Enda sõnul on ta hingelt eelkõige looja – ta armastab oma tööd ja teeb seda suure kirega. Helenil on kolm last, kuid tihti öeldakse, et Ellu sallid on nagu tema neljas laps. Kõik sünnib südamest – see on tema missioon, tema isiklik lugu.
Seda tunnetavad ka inimesed. Sageli öeldakse, et Ellu sallidest õhkub mustrite kaudu hoolt ja pühendumust, mida toetab tooteleht kaasas oleva põneva looga. Paljud ei tea täpselt, mis asi sõba on – tuntakse küll väljendit „sõba silmale“, kuid mitte selle laiemat tähendust. Õlakatetel on Eestis olnud palju erinevaid nimetusi – suurrätt, õlalinik, vaip, sõba, tekk – see sõltus piirkonnast ja suurusest.
Helen soovib iga sõba kaudu edasi anda konkreetse paikkonna loo, lisades sallile kaasa põhjaliku tootelehe. See on tema jaoks oluline, et avardada inimeste silmaringi ja edasi anda meie esiemade pärandit. Vanasti tikkisid naised sõbadesse oma soovid ja unistused – kes soovis lapsi, kes tervist, kes tanu alla saada. Need ei olnud lihtsalt mustrid, vaid kandsid loitse ja kaitset. Usuti, et nii tekib vägi, mis kandjat hoiab.
Paljud soovivad oma kodukandi mustriga salli endale või kingituseks. Samas on neidki, keda kõnetavad sallidesse kootud väega sümbolid. Helen on saanud mitmeid südamlikke kirju – inimesed on kirjutanud, et kui nad sõba ümber võtsid, muutus midagi nende sees või elus.
Salle viiakse sageli ka väliseestlastele kingituseks – need puudutavad ja ühendavad. Kuna mustrites on kasutatud tervendavaid märke, on öeldud, et sallis on midagi erilist, justkui esiemade poolt sinna sisse pandud vägi. See kannab endas tugevat energiat ja kaitseb kandjat.
Kõik see – inimeste tagasiside, kultuuripärandi edasiandmine ja mustrite sügav tähendus – hoiab Heleni motivatsiooni elus.
Tulevikus näeb Helen kindlasti järgmisi mustreid ja uusi lugusid. Ta tunneb, et tal on veel palju anda – palju ilu, mustreid ja väge, mida inimesteni tuua.
